Tere tulemast, Skip!

25ndal augustil, kui käisin Leila ja Lembituga vaktsineerimas, tõin kliinikust ära uue hoolealuse, kes sinna hommikul kastreerimisele viidi. Tema kolis elama Kas-Kasserist vabaks jäänud pinnale ehk Padi ja Pasteet filiaali, meie naabriks ja minu hoolitseda enamasti nädalavahetustel.

Kass, kes sai nimeks Skip, on pärit Treppoja suvilapiirkonnast. Sinna tekib teadmata kombel üha uusi õnnetuid kasse, kel pole omanikku. Nii on ka Skip üks neist, kes sai ajutist abi loomasõbraliku suvilaomaniku käest, aga mitte keegi ei jaksa ju üksi aidata kümneid uusi kasse ja talvel ei ole seal üldse mingeid tingimusi… Treppoja õues elavad kassid ootavad endiselt abi ja kodupakkumisi ning esimene neist jõudiski nüüd kohale, sooja tuppa.  Skipiga on seal tegeletud ja ilmselt on tal ka esivanemastest keegi kodukass. Ta on küll hirmus arg, aga üldse mitte kuri. Kohe üldse mitte. Olen alati ettevaatlik uute kassidega ja ka kliinikus koheldi teda teki abil igaks juhuks, aga juba teisel korral selgus, et sülle saab teda võtta paljakäsi, ta ei hakka rapsima, hammustama ega küünistama. See oligi teada, et ta süles on meelsasti, aga ma ei uskunud, et see päris sellisel kujul on – teda ei pea kinni hoidma, ta paneb oma koonukese sulle kaenla alla või tõmbub üleni kerasse. Või siis vaatab suurte silmadega otsa ja poeb oma pilguga otse südamesse. Hakkas juba ka nurruma süles pikkade paide peale. Nii et algus on paljutõotav ja kui tore on omada kassi, kes istub süles, nurrub ja ära ei lähe 🙂
Kõrvu puhastada laseb ta ka ilusti, õnneks ei olnud sügelislesta.
Kui julgust tuleb juurde ja saba enam jalge vahel pole, siis saab temast juba kaunemaid pilte teha, kus imeliste toonide ja mustriga kasukas hästi välja tuleb.
Skip on ka väga noor alles, arvatavasti sündinud selle aasta märtsis.
Väike mure oli meil tema wc-kommetega. Skip ei taibanud liivakasti minna, kuigi seda talle kohe saabudes tutvustasin, vaid pissis mujale. Et mitte suuremaid pahandusi tekitada, elab ta praegu vannitoas. Valesti pissimine jätkus, ka junnid tegi ta hoopis rätikule, mitte kasti. Vahetasin siis puidugraanulid saviliiva vastu, aga ka see kohe ei aidanud. Kui kinnisel kastil kaane ära võtsin, siis asi paranes ja nüüd juba teist päeva on asi käpas. Loodame, et nii jääb. Kodupakkujate üks esimesi küsimusi on alati, et kas kass liivakasti kasutab ja sellele tahaks küll alati jaatavalt vastata.

Esimesed pildid: