Mul on hea meel kirjutada, et väike Sisli, uue nimega Miau Miau (ja ka lihtsalt Kass) on oma kodus hästi kohanenud ja kasvab mängeldes. Et üks pilt ütleb enam kui tuhat sõna ja video veelgi rohkem, siis piirdungi nendega. Nii tore on selliseid uudiseid saada 🙂
Sisli leidis endale toreda noore pererahva, kelle süles nurru lüüa ja kolis Kadriorgu tubaseks kiisuks. Õnn kaasa, kallis Sisli!
Sisli on vahepeal saanud vabadust juurde, tema päralt on nüüd terve vannituba, aga ta vist ei oska seda veel hinnata. Mängib ta pigem siis, kui ma ei näe (aga hiireke on iga kord ise nurgas), sööb samuti salaja, aga nii kui sülle saab, on maailma parim nurru- ja sülekass, häbelikkus kui peoga pühitud.
Mul on niii suured silmad!
Ja ma olen üldse niiii armas!
Kuna puuridest, kus hoiukasse pidada, on alalõpmata puudus, siis sai endalegi üks muretsetud ja siinkohal seda uhkusega demonstreeringi :). Sisli igatahes liikleb riiulite vahel hops ja hops kerge elegantsiga ning on ka muidu oma elupaigaga rahul.
Kuna väikese Sisli sokid ja põlvikud vajasid veidi valgendamist, siis sai täna ette võetud pesupäev.
Sisli oli väga vapper, talus nii šampoonitamist kui loputamist, ka voolav vesi ja föönitamine ei olnud talle sugugi katsumuseks.
Väike tubli nurrukiisu, puhas ja hästi lõhnav pealekauba.
Selline on kassipoeg Sisli Telliskivi tänavalt, äsja tänavalt sooja tuppa puuri maandunud, silmad imestusest suured
Selline on ta tänahommikusel süleseansil:
Olin veidi isegi hämmingus, et sellisel tänavakassi pojal juba teine süllevõtmine vallandas tugeva nurrupõrina ja mingit hammustamise või küünistamisekommet tal ka ei ole. Puuris olles on väike kõhh ja kõhh veel käigus, aga mis seal imestada, täiesti uus maailm ja mingi imelik suur loom tuleb jälle ja tahab haarata.
Sisli on ilmselt tüdrukkiisu (aga võib-olla eksin, seda on ennegi juhtunud :))
Hakkas õnneks ise sööma, liivakasti kasutab eeskujulikult.
Vanuseks pakun 1,5 kuni 2 kuud, eks ta oktoobri alguse lapsuke on.
Väga armas kassike, otsib väga head kodu 🙂
