Kuidas käpad käivad

Paluti kirjutada. Ma siis kirjutan ja oleksin teinud seda juba varem, aga see uuenenud WordPress ajab mu endast välja mitte salvestades juba tehtut ja võtab viimaseegi isu blogida 🙂

Igatahes, kui on kuidagi imelik, siis mina pole süüdi.

Teen lühidalt ja kuigi pilte on tuhattmiljon, on nende sorteerimine hetkel liig ja lisan ainult mõned.

Mustamäe kassilapsed – Smaug, Barbariss, Kassiir. Juba augusti lõpust minu juures ja kes teab, kui kaua veel. Mustvalged, triibikud, kes neid tahab, eks. Ainus julge on Kassiir. Smaug areneb ja muidugi ei ole enam selline nagu eelmises lühikeses emotsioonipostituses. Smaugil on väike kodulootus ainsana kolmest, aga seegi on kaugemal tulevikus ja katseajaga.

Nende lugu suures plaanis: http://kassijaam.eu/2020/09/26/perekond-mustamaelt/

Sellised nagu pildil on nad 03.10.20. Pärdikud-paharetid. Ükspäev korraldasid endale spaa. Hoidsin kotttooli vannis nagu Siesta-Fiestagi ajal, aga need tegelased suutsid selle abil ukerdades vanni kraani avada, nii et õhtul oli soe vesi boilerist otsas. Kott kuivas mitu päeva juurde keeratud põrandaküttel. Ja just sellel päeval, kui olin kodust ära. Nii et terve päev oli neil lõbus ja minul ilmselt huvitavad arved tulemas.

Akna taha on vahepeal maja kerkinud 🙂

Igatahes, väga loodan, et leian neile kodud. Millalgi peab nad kassituppa kolima ikka, kui koju saamine venib. Üheksa looma + kinnine vannituba on liig mõnele saripissijale siin.

Triitoniga on kõik hästi. Ta on mulle väga armas, aga kui leiaks hea kodu, annaksin ta ära ikka. Ei ole talle pakutud isegi mitte-head kodu, nii et võin siin muidugi omaette unistada…

Leila. Üks pissijatest. Ka tema on samasugune kui alati. Mitte vähem armas, aga ka tema annaksin ära, kui keegi kunagi küsikski.

Thomas (oma kategooriagi tegemata, häbilugu).

Tema võtsin vastu tänuvõlast abiküsijale. Ei tahtnud tuua uut looma. Aga söör Thomas (nimi pandi kliinikus) on osutunud selliseks kassiks, keda ma sisimas tahaksin väga endale jätta. Kui ma ei oleks otsustanud, et ma ei võta enam kasse.

Eriline, armas, naljakas. Täiesti vapustavalt tore kass.

Ja kodustelgi on kõik endine. Triinu neerunäitajad küll tasapisi halvenevad ja kontrollis peab sagedemini käima.

AD kleepuvad mu külge aina rohkem ja õnneks neil Thomasega üldse ütlemist ei ole. Jooksevad siin koos. Thomas põnts-põnts ja teised nagu normaalsed kassid.

Triitonil ja Thomasel on sõbrasuhe ja Leila temaga vahel maadleb lihtsalt.

Mõned suvalised pildid ka:

Trini peale mõtlen. Näen teda vahel silmanurgast.

Alates märtsist töötan kodus või enamasti kodus ja nii tore on see kassipidaja seisukohast. Kui väsimus ja pinge kasvab liiga suureks, vaatan näiteks kes mis asendis magab ja vähemalt korraks on energia jälle tagasi.

Olen mõelnud, et piltide jagamiseks peaks mingi teise kanali valima, sest nii palju on toredaid hetki, aga see mõte jääb kogu aeg soiku. Blogiformaat sobis mulle hästi, aga taaselustada ma seda siiski ei suuda.

Aitäh teile, kes te siin ikka käite, see tähendab meie peale mõtlete 🙂