Kassipoeg Jänku

Mina ei saa aru, kuidas mitte keegi ei ole siiani huvi tundnud kassipoeg Jänku vastu. Kas tõesti sellepärast, et tal ei ole saba?

Või sellepärast, et tema ninal on 2 uskumatult armsat täpikest? Äkki nad ei tea, et Jänku tahab väga inimese juures olla ja nurruda?

Üritasin täna Jänku kokku viia Barto ja Belkaga, aga sellest ei tulnud midagi välja, Belka ei olnud kasulapsest sugugi huvitatud, lausa ründas teda.  Nii peab Jänku praegu leppima minu või iseenda seltskonnaga. Loodan siiski, et nagu vend Jepe, leiab ka vahva kassitüdruk Jänku omale toreda päriskodu.

Kõik on hästi

Mul on hea meel, et väikesel valgel perel läheb väga hästi. Isu on hea, liivakastis kõik korras, kui saaks ainult rohkem vabadust.
Heleroheliste silmadega Belka on võrratu iseloomuga – ülimalt sõbralik, aga mitte pealetükkiv. Meeldib rahulikult pikutada, samal ajal pilguga otsides, kus Barto ringi kappab. Tubli emme, kurinaga käib ja otsib, kui Barto silmapiirilt kadunud.
Barto on aga kogu aeg silmapiirilt kadunud 🙂 Sellist sprinterit pole ma näinudki – saba seljas tuisatakse ringi, vahepeal külg ees hüpped, vahepeal kõrgushüpped, siis maadlus emmega. Nurrumise kunsti oskab aga praegu vaid ema Belka.
Homseks on tõsisem fotosessioon plaanis, aga ma ette küll ei kujuta, kuidas see väike tuulispask pildile jääb.

Saabusid uued kassid

Täna jõudsid minu juurde valge kassiema ja tema poeg. Ema on üleni valge, võiks öelda, et säravvalge, pojal on hall tähnike pealael.
Ema, kelle nimeks sai Belka, on minu tänava kass. Kass, kellel nagu oli kodu ja nagu ei olnud ka. Belka “kodul” sai nüüd sügisel sellest kassist ja tema pojast villand ja minuni jõudis meie väikese tänava kaudu jutt hirmsast saatusest, mis neid ähvardab. Mis muud, tuli leida vaba nurgake ja kassid on nüüd uue, tõelise kodu ootel ajutises peatuspaigas, kus pakun neile pehmet patja, täis kõhtu ja palju paisid.
Belka on kõhnakene- 2,9 kg, suurte silmadega sõbralik kiisu

Juba näen, et puurielu talle ei meeldi, aga hetkel ei ole paremat pakkuda.
Belka pojakene on samuti kiitsakas ja esimese tutvuse põhjal elavaloomuline tubli poiss.

Barto kaalub 700 gr ja on sündinud 08.08.2011. Parematel päevadel said need kassid Kitekati, aga kartul oli samuti kuulu järgi menüüs.
Täna sõid mõlemad suure isuga Recovery konservi, Belka ei teadnud, kas ahmata kõigepealt konservi või krõbinaid, krõbinaid või konservi. Vitamiinipastat kugistas Belka nagu pöörane, Bartol läks mõni hetk ja oli temagi pasteerimisest vaimustuses.
Nüüd saab kõik ainult paremaks minna.

Tere tulemast!

Hei!

Oled sattunud lugema ühe hoiukodu veebipäevikut. Hoiukodu tegutseb juba mõnda aega, kuid  mälestused neist kodu leidnud toredatest kassidest ja vahvatest hetkedest nendega kipuvad ajas tuhmuma.

Just enda jaoks saavad uute kostiliste lood ja pildid siia kirja. Kirjanduslikke šedöövreid, tipptasemel fotosid ja IT-vigureid ei maksa siit otsida, aga kui Sind huvitab hoiukodu “Padi ja Pasteet” asukate käpakäik, siis oled teretulnud lugema! Veel parem, kui Sinu külaskäik aitab mõnele  neljajalgsele sõbrale päris kodu leida!