Hr Donald on kolinud :)

Donald läks eile oma päriskoju. Kaasas lakkamatu nurr ja hoiukodu parimad soovid.

Advertisements

Endiselt tubli Hr Donald

Hr Donald on nüüdseks käinud end veelkord kliinikus ette näitamas ja hindega “väga hea” sealt koju tulnud. Tõepoolest tundub, et liigne kratsimine oli kas ebasobivast toidust või eemaldatud põletikulise kihvaga seoses. Toit ümber vahetatud, kihv läinud ja Donald sügab end nüüd nii vähe või palju, kui üks tavaline kass ikka. Tasuks hea käitumise eest saab Donald veel rohkem paisid. Tasub ainult käsi välja sirutada, kui ta juba sätib end ise selle alla valmis ja ootele. Paisid  oskab ta väga hinnata – nurr käivitub kohe. Lisaks pakub ta mõnusat kaisuseltsi, niheleb end ikka nii lähedale kui saab ja sätib end mõnusatesse asenditesse. Pahandusi endiselt ei tee, veedab oma päevi rahulikult  oodates, kuni keegi leiab just tema endale seltsiliseks. Maailma parimaks.

kellele ei meeldiks karbid 🙂

Tubli patsient hr Donald

Hoiukodu märkas, et Donald on hakkanud ennast pea piirkonnast kratsima, sinna oli tekkinud ka katkisi kohti ja nii läksime arsti juurde kontrollima, mis seda võiks põhjustada. Selgus, et tõenäoliselt on tegu allergiaga ja ilmselt toidust. Vahetasimegi siis kõigepealt kuivtoidu välja ja uued kliinikukonservid ka juurde. Õnneks ei ole Donald toidu osas valiv ja kohanes uue menüüga kohe. Lisaks soovitas arst eemaldada ühe kihva, mis paistis kassile valu tegevat.

Eile käiski hr Donald kliinikus uuel visiidil, kus oli meeldiv kuulda, et toiduvahetusest on kasu olnud, aga muidugi on liiga vähe aega möödas, et midagi lõplikku saaks öelda. Ka kiuslik kihv sai eemaldatud ja seegi läks kenasti. Narkoosi all protseduurid panevad alati muretsema, aga Donald ärkas ja kosus kiiresti. Kuigi loomaarsti juurde minnakse ikka mingi mure või tülika protseduuri kartuses, siis vähemalt seda küll pelgama ei pea, kuidas Donald seal end üleval peab. Ikka härrasmehelikult, kuidas muidu – rahulikult, kannatlikult, arstitädi ründamata.

Hoiukodus on Donald endistviisi heas kirjas. On muutunud mängulustilisemaks. Oskab endale tähelepanu tõmmata, kui seda parasjagu arvab vähevõitu olevat, nt veidikese tugitooli- või diivanikatte parandustöödega 🙂 Jumaldab põrandakütte peal pikutamist ja kaisus magamist. Tõeline sõber!

Hr Donaldi käpakäigust

Hr Donald on leidnud vahepeal endale uue ajutise pesapaiga, kus tal on natuke paremad elutingimused mõnusaks kassieluks .

Hoiukodu kirjeldus hr Donaldi argipäevast, mis tõestab juba minulgi tekkinud arusaama, et tegu on unistuste kassiga :

Donald naudib vabadust. Magades. Aga mitte siiski päris kogu aeg. Kui Donald parajasti ei maga, siis ta käib kontrollimas, kas toidukaussi ei ole midagi head juurde tekkinud, ja et kas ei saaks mõnda paid. Ja seda suitsuvorsti, mida sa parajasti sööd? Natukene? Ja siis mõne pai ka. Paitamine ja süles olemine meeldivad Donaldile isegi rohkem, kui Gourmet Gold ja paitajat premeeritakse nurrumise ja põtkimisega.

Kõrgused Donaldit endiselt ei huvita ja aknalaualegi satub ta pigem selletõttu, et see on tema lemmik-uinakupaiga (tugitooli) vahetus läheduses. Kui üks õnnetu lill välja arvata (mille vastu on kõik kassid läbi aegade huvi tundnud), ei ole Donald kübekesti paigast liigutanud. Ma arvan, et see lill ise alustas:)

 

Väike vabadus

Hr Donald, viks ja tubli kass, sai preemiaks võimaluse nädalavahetusel päris tavalist koduelu proovida. Kui tekib küsimus, mis selles nii erilist, siis põhjus on kahes  suure egoga liigikaaslases, kes reeglina täiskasvanud kaasüürilisi ei salli. Donald aga oli väljapeetud ja väärikas nagu ikka, nuusutas kodanikud konkurendid üle, nuhutas kogu elamise üle ja keris siis kõige pehmema padjahunniku otsa põõnama. Tundub, et ta ei lase enda mugavat elu millestki häirida ja saab igal pool hakkama.

Vaikus majas

Küll on raske kassist kirjutada, kui peategelane selleks kuigipalju põhjust ei anna. Ei mingeid sekeldusi, pahandusi, üllatusi. Hr Donald on endiselt  ääretult rahulik  ja sümpaatne kass. Ta elab küll olude sunnil eraldatuses ja ei ole teada, kuidas ta käituks päris tavalises kodus, aga olen veendunud, et kardinates rippujat ja tapeedikratsijat temast kindlasti ei ole. Pigem otsib ta kõiki võimalusi, et saaks kuidagi inimese lähedusse end pikutama sättida. Pruugib mul näiteks ainult käsi välja sirutada, kui ta sellele juba vastu silib. Süles seab Donald mõnusasti käpad kõhu alla ja vaikne nurr käib kogu aeg taustal.

Huvitaval kombel meeldib talle olla madalamatel pindadel. Pigem põrandal ja tumbal padjal kui aknalaual ja pesumasina otsas, mis on teiste hoiukasside lemmikkohad olnud.

Tundub, et ta mõistab – hea küll, siin ma nüüd siis olen, ilmselt on see üks ajutine peatuspaik. Kõht on täis, põrandaküte on eriti mõnus, patjadel pole ka viga. Paisid ja tähelepanu võiks alati rohkem olla, kuid lepin sellega mis pakutakse. Aga voodisse kaissu ja tugitooli ja köögilauale sinki näppama tahaks ju ka… Ilmselt peab lihtsalt kannatlik olema.

Ja musta kassi pildistamine! Kuidas küll see öömust nina, tumekollased silmad ja pantrikoon saaks niimoodi pildile, et kõik näeksid, kui vahva kassiisandaga on tegu. Hea küll, võib olla ta ei ole just “nunnu”, aga on võluv ja šarmantne ning  headuse kehastus kõige tipuks.

NB! Üks valge vurr särab teiste mustade hulgas, kas näete 🙂

 

Kes on härra Donald

Hoiukodusse Padi ja Pasteet kirjutas end sisse härra Donald. Teisiti kui härra mina seda kassi kutsuda ei oska. Nii väärikas, nii soliidne, nii mõistlik ja mõistev. Kas Donald on Tabasalu džentelmen, ei tea. Sealkandis ta tänaval süüa, seltsi ja peavarju otsimas leiti ning kuna selline eluviis ei ole härradele kohane, jõudiski ta heade inimeste abiga tänavalt hoiukodusse.

Härra Donald oleks üks lõpmata mõnus kaaslane. Mina kujutaksin teda ette mõne üksiku inimese või väikese pere parima sõbrana. Kõiki tema iseloomu nüansse ma veel kirjeldada ei oska, aga sõbralik on tema kohta vähe öeldud. Näiteks kui ma tema küüsi lõikasin, siis puksis ta aina peaga vastu küünetange. Sülle võttes toetab pea inimese rinnale või kurgu alla. Ei küünista ega hammusta ükskõik millise protseduuri ajal. Täna näiteks pakkus hoiukodu oma värskelt saabunud külalisele vannimõnusid. Ei olnudki vaja kahte inimest kinni hoidma ega imetrikke tegema, et kass saaks puhtaks pestud. Ka föönitamise kannatas Donald soliidselt ära, aga kassiuhkus käskis muidugi ka keelega imelikult märjaks saanud kasuka üle käia. Ilmselt ei ole Donald enam verinoor kassiisand, kust muidu selline väärikas käitumislaad. Ka kehakaal ei ole poisikese oma, viie kilo ringis. Süüa meeldib Donaldile väga. Kes teab, kui kaua ta pidi näljasena tänaval uitama, eks ta nüüd alles õpib uskuma ja usaldama, et kui kauss tühjaks saab, siis peagi saab jälle.

Noh, kastreerimisest me härrade puhul rääkida ei taha, aga see asi on ka kunagi ära tehtud ja nüüd sellega mureta.

Loodan, et Donald leiab endale väärilise –  see tähendab hea, rahuliku ja kassisõbraliku kodu.