…mul on isehüppav händ

Traks muidugi kasvab, aga minu meelest on ta armsat väikest kasvu. Otsekui seda korvamaks  on ta endale hämmastava saba kasvatanud, see on muutunud imeilusaks kohevaks lehvikuks:Traksi kasukas on siidine ja läigib, veel kaunim saba hüpleb koos Traksiga ja ma ei saa parata, et kõrvus kummitab aina Jaak Joala häälega lauluviis :):

Olen väike linavästrik
Mul on isehüppav händ
Hüppetrikk on minu ässtrikk
Hüppan kaasa, kargab känd
Muudkui rända, pillu hända
Vabadust vaid ihkab vaist
Mul ei ole pudrumända
kassi ega kurja naist…

Traks on ilma Mjaukita jäädes muutunud palju memmekamaks, tuleb kaissu ja sülle ja muudkui niheleb jalus, kõrvulukustavalt nurrudes. Luurab ja varitseb:Ja sõtkub:

Läbi lume koju

Peaaegu seitse kuud läks Mjauki päriskoju jõudmiseks. Selle ajaga jõuavad  hoiukodu ja hoiukass korralikult ära harjuda ja ära kiinduda. Kui meenutada, siis sõpruse tugevdamiseks, läheduse loomiseks  oli ette nähtud suured probleemid opihaavaga. Südamevalu tegi vahepealne ümberkolimine, aga  kuna just see  aitas Mjaukile kodu leida, siis usun nüüd veel rohkem, et iga asi on millekski hea.

Magusvalus on see kojuminek jälle, seekord läbi esimese ootamatu lume ja libedate teede takkapihta. Õnneks tuli appi sõbralik Lemmikloomatakso, siis kui ükski teine taksonumber isegi halloo ei öelnud.

Koju jõudes tegi Mjauki esimesed tutvused koopiakass Miuga ja asus uusi valdusi avastama.

Ela hästi, Mjauki! Minu südamesse jääb sulle eriline koht.

Kliiniku raport

Traksi kõrvadega oli doktor väga rahul, juhhei. Homme viimane tablett ja siis vaktsineerima 2-3 nädala pärast.

Mjauki seeneproov aga hakkas hiljem siiski kasvama, nägin oma silmaga tulemust. Kuid ühtegi helendavat täpikest me ei leidnud, tabletitan veel nädala ja siis läheb Mjauki koju! Kassipesumaja jätkab samuti töötamist.

Ostsin ühe” Clinafarm smoke”  küünla – fungitsiidse desinfenktandi kasutamiseks lindlates, küülikufarmides, tallides ning teistes loomapidamistes (Padi ja Pasteet läheb vist viimase alla). Olen ühe korra suve lõpus sellega oma elamist juba suitsutanud ja see oli päris koletu kogemus. Suitsu oli nii palju, et olin valmis kassidega evakueeruma. Kindlasti ei olnud see ka piisavalt tulemuslik, kuna olin sunnitud liiga vara kõik aknad ja uksed avama. Seekord kogemuse võrra rikkamana  peab vist naabritega enne kooskõlastama ja korralikult läbi mõtlema, kuidas see  asi korraldada. Mõtlen veel, millal on paras aeg seda kasutada ja loodan, et ehk sunnib see suits eosed välja surema.

Mjauki on juba hoopis  nagu Mauk 🙂

Padi, seen ja pasteet

Nö ametlik Mjauki seeneproov oli negatiivne (nii võib juhtuda, kui analüüs võetakse väga varajases staadiumis ja materjali oli ka vähe), aga see ei rõõmustanud mind. Leidsin juba pühapäeval Mjauki ühe esikäpa varba juurest väga seenese koha ja kuigi ma pole saanud seda lambiga vaadata, kahtlusi mul ei tekkinud. Kulm on  ka endiselt “nii ja naa”. Alustasin omapäi otsustades juba samal päeval tablettimisega ja sain arstilt sellele tagantjärele heakskiidu. Kummaline, et Mjauki siiski haigestus, aga mis seal ikka, igapäevased väikesed kavalused tableti manustamiseks, turgutuseks ohtralt vitamiinipastat ja küll tervis tuleb tagasi.

Muudkui oota ja oota

Hoiukodu Padi ja Pasteet on viimasel ajal spetsialiseerunud oma kassi ootavatele päriskodudele pettumuste valmistamisele. Ka Mjauki kojuminek lükkub edasi. See oleks võinud juhtuda juba eile, aga kuna mul oli Traksiga kliinikussekäik planeeritud, siis võtsin igaks juhuks Mjauki ka kaasa. Nimelt olin nädala alguses leidnud kõrva äärest imeliku koha. Kuna see laupäevaks kuidagi ei muutunud, siis oli süda pärst esimest nukrat emotsiooni juba päris rahulik. Kõrvalaik hinnati ka arstide poolt ohutuks. Aga selle eest leidsime hoopis kulmu kohalt kahtlase laigukese. See natuke nagu helendas ka ja ei olnud nii sile nagu kõrvaäärne. Päris kindlat otsust siiski ei saanud ja jääme nüüd koos koduga kannatamatult ootama, kas võetud proov hakkab edasi kasvama. Kolmapäevaks  saan ehk esmase vastuse.

Ma peaks tagasilöökidega juba harjunud olema, aga ikka lajatavad need uudised nagu lööks varba vastu uksepiita. Alguses võtab kiruma ja on valus, aga siis läheb üle. Täna hommikul oli karvutuks katkutud laik vähemalt samasugune nagu eile, mitte laienenud. Ei, pean seda väljaöeldut muutma. Vaatasin kohe pikalt ja lähedalt ja on ikka üsna seene moodi küll 😦Traks aga sai kiita. Kõrvad pole veel päris korras, aga palju paremad. Samuti ei leidnud me ühtegi helendavat täpikest enam ja tegelikult võiks Traks-poisi lasta juba vabalt lippama, aga Mjauki pärast ma praegu siiski ei tee seda. 2 nädalat seenetablette saab ta arsti korraldusel edasi, et olla kindlamast kindlam.