Pelgulinna kassid

Hoiukasside-postituste vahele panen siia omale mälestuseks umbes aasta jooksul jäädvustatud kohtumised Pelgulinna kodu- ja tänavakassidega. Kohtumisi on olnud muidugi palju rohkem, aga neil hetkil on käsi haaranud kotis oleva fotoka järele ja olen teinud spontaanse klõpsu. Ilma midagi sättimata, nii nagu parasjagu jõudsin. Paljud neist kassidest jäävad mu radadele korduvalt.
Mõni kass nagu näiteks Kalamaja August on veidi koduasumi piirist väljas, aga üks Põhja-Tallinn kõik.
Mitmel pildi taga on lugu, aga enamasti on need lihtsalt toredad kohtumised. Ma kohe ei saa peatumata olla, kui mu silmad mõnda kassi näevad. Kui mul on aega, ütlen tere, räägin natuke juttu ja ei hooli möödujate kõõrdpilkudest. Kui kass on õues, hakkan mõtlema, kas tal on kodu. Vahel jään ootama, kas majarahvas liigub ja küsin.
Piltidel on kaks tegelast, kelle välimuses põhjal olen olnud kindel, et ei ole kodune kass, aga hiljem on selgunud, et on.
Neid inimesi, kes arvavad, et linnatingimustes võib kass vabalt õues käia, ei kõiguta seadused ega argumenteeritud soovitused. Soovin lihtsalt, et neil loomadel oleks õnne ellu ja terveks jääda.

Trini ja Triiton – paras paar

Põmaki! Triiton tuleb, keerab kaugelt juba pea rinnale ja tuleb puksib minu pead, kui see satub sobivas kõrguses olema. Või puksib mõnda leplikumat sorti kassi. Mis siis et teine magab sügavat und, ikka on vaja oma hellust näidata.
Trini puksib ka. Triitonit iga kell, sest koos nad põrandal marsivad, külg külje vastas, pead viltu. Trini armastab väga neid kasse, kes teda armastavad. See tähendab kõiki peale Triinu. Mina hakkan ka tasapisi tema edetabelis tõusma. Viimane edusamm oli see, et toitu oodates nühkas ta paar korda peaga vastu mu kätt. Ja muidugi saan ma teda paitada pikalt ja laialt kui ta on unine või soojal vannitoapõrandal, st kui ta ei viitsi ära minna. Külili viskab ta mu pai peale end juba sageli. Kord proovisin teda ka maast õhku tõsta, aga see ehmatas teda väga. Väljateenitud usaldust ei tohi kaotada, rohkem ei tee. Mõnda aega 🙂
Mõlemad kassid on nii palju arenenud. Triiton on suur-suur hellik, tahab väga sügamist-paitamist temale sobival, turvalisel moel. Trini pole veel täiesti kindel, et inimene talle liiga ei tee, aga ma veenan teda selles iga päev ja natuke hakkaks ta nagu juba uskuma.

süüa kraban ise

See on tüüpiline hetk, kus ma teen Trinile pai ja kuskilt kalpsab välja Triiton, et oma peapuks ära teha

Kõige ilusam külaline

Täiendan rubriiki “korraks külas”.
Padi ja Pasteet osutab umbes nädalaks hotelliteenust ühele teisele Kassijaama hoiukassile. Hoiukodu väikese reisi ajaks tuli minu juurde Floki, kelle päritolu kohta saab lugeda siit. Floki on sealt number kolm. Kass, kes puges juba piltidelt millegipärast mu südamesse. Nüüd on ta siin ja ma saan seda imelist mõmmikut igatepidi väntsutada!
Floki võiks oma ilu ja hea iseloomu tõttu olla juba ammu kodus, tahtjaid on tal olnud, aga tema hambad vajavad erihoolt, igapäevast puhastamist. Noh, see võtab mikroskoopilise aja inimese päevast, aga ju see on siis ikkagi liiga tülikas… No ja kammima peab ka. Õnneks Floki lubab mõlemat teha. Mitte just rõõmust huilates, aga lubab.
Floki tuli minu juurde neljapäeva õhtul. Täna on pühapäeva hommik ja ta keeldub siiani söögist. Kokku ehk 20 krõbinat on ta söönud iseseisvalt suure meelitamise peale. See tähendab, et mina pean olema paha inimene ja topin talle pehmet toitu suhu, sest kümnest erinevast tootest ta mitte ühtegi ei taha. See kass, kes tavatingimustes sööb ära kõik ja kohe.
No mis teha, kohanemisraskused, aga neist saab ju jagu. Õnneks on Floki ise reibas ja rõõmus, uudishimulik ja sõbralik pugejakass. Talle meeldib rulluda vannis ja pikutada kraanikausis. Enamasti lebab ta aknalaual, kõikide hoiuliste lemmikkohal.
Lasin ta teiste kassidega kokku ka, intsidente ei juhtunud, aga muidugi on kõik kes rohkem, kes vähem häiritud. Floki ainult sahmis ringi, sest kõik oli ju vaja üle nuusutada. Lõpuks läks vannituppa ise tagasi.

Minu kuuiku emotsioone väljendab Trini ilme
Fotosid fantastilisest Flokist:

Kasside kaasaeg

Panin tahvlisse kassidele mõeldud video mängima. Toimus elavnemine, sisse võeti mugavad ja ka mitte nii mugavad asendid. Ma tean muidugi juba ammu, et selline meelelahutus on olemas, aga olen unustanud seda kasutada. Ma loodan, et see ei mõju neile halvasti, kui nad näevad linde ja oravaid, aga rohkem võimalusi pole. Igatahes huvi on ja natuke elevust argipäeva ei tee halba.
Esimestel piltidel on Triiton oma suurima sõbraga ja viimasel kõõlub Trini.

Trinist veel eraldi, tema on teinud paar armsat väikest asja viimasel ajal. Tulnud mõnel õhtul kassidest esimesena minu juurde voodisse, meetri kaugusele. Ükskord tuli aga Durani kõrvale, vastu mu jalgu. Samuti viskas ta kord mu paitamise peale külje ette ja siis kõhu üles. Endal nii kahtlustav nägu peas nagu ma tahaks ta valged sokid ära varastada, aga tal oli hea!!! Ma väga loodan, et see kordub.