Lemps läks koju!

Mu kallis Lembit leidis päris oma kodu! 🙂 Praeguseks on ta uues kodus olnud ühe ööpäeva ja paneb oma noore perenaise natuke muretsema, sest ei ole veel söönud ega kastis käinud ja ka nuttis öösel.
Olen kindel, et kõik hakkab kohe-kohe sujuma ja varsti paneb ta kõik oma käpa järgi joonduma.
Veel viimastel kodupäevadel ma ikka jälgisin ja muigasin, kuidas ta lihtsalt istus Triitonile pähe, kui tahtis tema kohal olla ja kuidas tema pidi kõige enne ja kõige rohkem süüa saama.
Lembit sai mulle vägaväga armsaks – kuidas teisiti saakski, kui väikesest susisejast saab suur sülemütakas.
Uus kodu asub vähem kui kilomeetri kaugusel tema püüdmiskohast ja tema perenaine on mõistlik ja hea, kassivõtmise otsus põhjalikult läbi mõeldud.

Siin jätab Leila vennaga hüvasti (ja ei nuta üksi, vaid leidis kohe omale lohutajad, Triitoni ja Durani)

Ole hoitud, armas Lembit!

Advertisements

Leila ja Lembit said suureks

Täna hommikul oli nii kurb, kui Lemps ja Leila vannituppa kappasid ja ma nad tühja kõhuga jätsin. Siis tulin kahe hirmsa kastiga, toppisin nad sinna sisse ja edasine oli veel kohe hoopis kole kogemus neile. Lemps hakkas taksot oodates kohe puurivõret järama ja Leila tegi kõik, et end välja kaevata.

Lõpptulemus on muidugi vajalik, mõlemad on nüüd opitud kassid ja koju minna selle võrra lihtsam.
Lempsi kaal kliinikus oli 4,4 ja Leilal 2,7 kilo. On ikka vägilane küll see napilt kuuekuune kassipoiss, aga ma näen, kuidas ta õest umbes poole rohkem sööb ka 🙂
Tagasi sain ilusti ärkvel kassid, kelle panin sooja põrandaga vannituppa, aga mõlemad arvavad, et mujal oleks parem ja tunglevad välja. Ma ikka hoian neid hilisõhtuni soojas, kuigi ma näen ukseklaasi tagant, kuidas nad hüplevad seal. Olen täna täiesti kodune käpahoidja oma putukatele.
Leila ja Lempsi steriliseerimise ja kastreerimise kulud aitab tasuda Eesti Loomakaitse Selts. Suur tänu!

No brain? :)

Sain Helsingis käies Traksi ja Kelmi perelt kingituseks kasside intelligentsusmängu või mis ta nimi eesti keeles olla võikski.
Brain Mover on tal igatahes karbi peal. Panin siis ahvatlevaid maiuseid siia-sinna avadesse ja peitu ning loomad kogunesid ümber uue asja. Ükski kuuest igatahes oma ajusid ei vaevanud ja iseseisvalt maiuseid nuppe liigutades, sahtleid tirides või kangist lükates kätte ei saanud. Nojah 🙂

Mitte et nad sellepärast grammigi vähem kallid mulle oleksid. Kõik on nii armsad, et ma tahaksin kogu aeg nendega koos olla ja lihtsalt jälgida ja paitada.
Triitoniga on mu järgmine samm proovida ta hiigelküüniseid lõigata. Kui ta pikutab, saan võtta ta käppa kätte ja ühest varbakesest küüne välja sirutada ilma, et ta rapsiks. Varsti proovin tangidega läheneda.
Leila ja Lemps aga möllavad endiselt hullul kombel ja vahepeal siis magavad ka natuke. Kõik eelistavad Durani kaissu pugeda millegipärast
Siin on galerii selle nädalavahetuse hetkedest.

Kassid messil

Mul oli eile taaskord suur rõõm käia mõneks tunniks Helsingis, et kohtuda kunagiste kallite hoiukasside Traksi ja Kelmiga, nende kassist sõprade ja perega, kes on minu sõbrad. Traks, Kelmi, Hertta ja Peku olid kodukassidena osa võtmas Lemmikloomamessil toimuvast kassinäitusest. Laura oli ehtinud nende näitusepuurid väikeste sinimustvalgete lipukestega, märku andmaks, et nii Traks, Kelmi kui ka Hertta on Eesti päritolu. Peku on aga juba 13-aastane paljukogenud ja palju võite saavutanud näitusekass, fantastilise kasuka ja mõnusa iseloomuga.

Peku

Hertta

Traks

Kelmi

Sel aastal oli kohalviibimise aeg lühem ja jõudsime rahulikult vaadata vaid ühe hindamisringi. Seal sai Kelmi kolmanda ja Traks neljanda koha.

Napilt enne viimast aega laevale lahkumiseks saime siiski võimaluse jälgida ka teist ringi. Viivituse põhjustas ilmselt ka see, et teine kohtunik pidi vahepeal haiglas käima oma haavu tohterdamas. Päris ohtlik amet. Igatahes oli see sidemes käega kohtunik väga tore, sest tema hindas Traksi esimese koha vääriliseks, Kelmi oli tema ringis neljas.

Tagasiteel saime kolmanda ringi tulemused – Kelmi kolmas ja Traks jälle võidukas 🙂
Traks lööb muidugi lisaks oma kaunile kasukale ka suurepärase iseloomuga. Ta on kõigiga sõber ja ei karda midagi.
Kelmigi on muutunud järjest tublimaks näitusekassiks, hakkab juba natuke esinema. Ta on suur ja uhke ja muidugi väga ilus nagu tema minu juures elavad vennad AD-gi 🙂
Need on Laura tehtud vahvad kaardid kasside kohta.

Traksi motoks on seal “Kas saab juba!”. Traks armastab sinki ja loomaarste. Ja sinki. Ja sinki.
Kelmi moto on “Tee enne, siis mõtle!” Kelmi armastab taskulampi ja roosat mänguhiirt.
Kõik need kassid ( koju jäid veel kaks) saavad maailma parimat hoolt ja on selle pere ääretult olulised liikmed.
Näitusel oli muidugi tore vaadata ka tõukasse, üks uhkem kui teine. Lisaks jälgisime jäneste agilityt ja võtsin ka paar õnneloosi. Ühega neist oli veider kokkusattumus, no tõesti kummaline. Sain auhinnaks pehme väikese fliisrätiku, mille peal oli nimi SKIP.
Auhindadeks saadud RC toidukotid reisisid jaamakassidele Tallinnasse.
Oli ütlemata tore päev, tegi hingele pai.

Pätid ja paskaagid

Lemps ja Leila õpivad järjest rohkem lollusi ära. Triiton vaatab õnneks lihtsalt pealt. Ma muidugi saan aru, et kui ma liiga ausalt kirjutan, siis see võib kodu otsimisel kätte maksta, aga ma arvan, et parem on siiski mitte varjata väikeste armsate kasside mitte nii armsaid hobisid.
Paber. Paberi rebestamine. Ajalehed. WC-paber. Kõik, mis ei ole käpaulatusest väljaspool. Tapeet, jah, paraku ka ta tapeet. See, mis juba varem samade huvidega kasside poolt oli otsapidi isuäratavaks jäetud, on nüüd kõik küünte ja hammaste abil “kaunimaks” jätkatud. Remont on mul nagunii plaanis ja tapeet kahjuks enam valikutesse ei kuulu.
Lisaks ajasid väikesed pätid maha aknalauale kasvama pandud muruseemnete ja mulla segu, otse oma joogi ja söögi sisse.
Mitte mingi probleem ei ole neil joosta üle inimese õlgade või kõhu või käte oma hullumeelsetel ratsaringidel.

Lemps on läinud nii ülbeks, et kui tema tahab minna kratsipuu lohku, siis ta istub Triitonile lihtalt pähe või teeb ta elu võimalikult ebamugavaks. Ise on samal ajal nii armas, et mina temaga küll ei pahanda 🙂
Triiton ka kauaks ei solvu, läheb hoopis ahju otsa mõnulema
Leila on ka armas
Koos on nad eriti nupsikud ja saavad kõik andeks 🙂