Helmi saab ainult kiita

Helmil on esimene nädal läinud suurepäraselt. Oleme üksteist tundma õppinud ja sümpaatia, tundub, on vastastikune.
Kui arvestada, et Helmi on õppinud tubase kassi elu alles umbes kuu aega ja tänavaelu oli 7 korda pikem, siis ta on vägaväga tubli.
Kui mul oleks üks suur tasku, siis ma kannaks teda kodus kogu aeg anda küljes. Taskut ei ole, aga kõik õhtud pikutab ta minu süles ja ka näiteks praegu on ta teki sees keras minu põlvede ja arvutilaua vahe. Mul läheb paide arvelt küll kirjutamisega poole rohkem aega, aga mis siis.
Iseloom on Helmil nupsik: nurrub, puksib paisid juurde, ei küünista ega hammusta. Praeguseks julgeb ta minu nähes süüa ja mängida, kuigi viimast tagasihoidlikult, enne vaadeldes ja julgust kogudes.
Aknalaud on lemmikkoht nagu kõigil aremat sorti uustulnukatel. Ootan seda hetke, kui ta sealt alla hüppab mulle vastu. See on alati üks suur samm olnud. Praegu on ta vahel põrandal olles uje, keerutab mööda nurki ja ääri, aga päris juurde ei tule.
Mängib ta põhiliselt öösiti,kuna hommikuks on kõik asjad vannitoas oma kohad vahetanud ja mänguhiir tavaliselt veekausis.

Ülejäänud seltskond on käinud teda tervitus-nuusutamas. Triinu volksas ükspäev vannituppa sisse ja keeldus lahkumast, seades end sisse kratsika urus. Konflikti õnneks ei tekkinud, ainult väike kähin Triinu poolt.
Kähisevad ka AD, kellele tahaksin alatasa öelda, et “käppadega ei vaadata!”. Nagu Tipsigagi oli, on neil komme nuuskida, kähiseda ja siis pehme käpaga äsada. Ma küll ütlen neile, et see on ju teie armas õeraasuke!
Tips on sõbralikum, aga ka vähem huvitatud.
Iga asi omal ajal. Arvan, et varsti tutvume ja tutvustame lähemalt.
Pilte ka:
IMG_7372

IMG_7369

IMG_7498

IMG_7487

IMG_7486

IMG_7475

IMG_7470

IMG_7461

IMG_7449

IMG_7435

IMG_7431

IMG_7417

IMG_7401

IMG_7393

IMG_7386

IMG_7378

IMG_7377-001

Advertisements

Tere tulemast Helmi ehk vabu kohti ei ole

See oli 24.septembril 2013, kui tõin hoiukoju 5 mustvalget kassipoega.
19. märts 2014 oli aga see õnnelik kuupäev, kui saadi kätte selle pesakonna viimane lapsuke. Terve see vahepealne pikk ja külm aeg käis Mustamäel jaht ja tagaajamine sellele kassipojale, kes nagu tema emagi oli üks paras väänik, vaatamata talvistele ilmadele ning kivist pesale ta lõksu lihtsalt ei läinud. Kuni päevani, mil mõeldi enne lõksu edasi laenamist, et proovime siis täna enne püüdmispausi veel, kuigi sel õhtul see alguses plaanis ei olnud. Ja nii, täiesti ootamatult ja juba 7,5-kuuseks kasvanuna jõudis lõpuks ometi sooja tuppa väikse karvik, kes osutus tüdrukuks, üldse mitte jonnakaks ja kurjaks nagu oleks võinud arvata.
Praeguseks on selgunud, et karvik on leebe, aga sihikindel (kaevas ennast hoiupuurist välja). Istub heameelega süles niikaua, kui jaksatakse süles hoida. Laseb ennast kammida. Igalt poolt. Sööb natuke nirusti, aga on kosunud tublisti. Käpapadjandid on tänavaelust krobelised ja opihaavaga pidi mõnda aega vaeva nägema. Puudu on veel julgusest ja siin algabki minu töö. Ma loodan, et ma meeldin talle rohkem või vähemalt samapalju kui vennad AD ja Tips. Vitamiinipasta abiga on lootust.

Täna olen jõudnud temaga tunnikese istuda ja juba sundisin vaest kartlikku looma aknalaual pildi peale jääma.
Ta on oma pesakonnast teine pikakarvaline, lisaks vend Kelmile, kes elab praegu mõnusat elu Soomes.
Selle armsa kassikese nimeks panin Helmi.
Esimesed pildid:

igatepidi nässerdatav

igatepidi nässerdatav

paksu kasuka all on väike värisev süda

paksu kasuka all on väike värisev süda


ilus Helmi :)

ilus Helmi 🙂

Ja nüüd tõesti ei mahu Padi ja Pasteeti enam ühtegi looma.

Tubli tüdruk ja arakesed poisid

Mul on kaks värsket kogemust, kuidas neiu Tips saab uute olukordadega paremini hakkama kui AD.
Ostsin kassikambale uue mänguasja. Toru, mille sees on patareide toel liigutamise peale vilkuma hakkav pall. Kassid peaksid seda käppasid aukudesse toppides ringi udjama ja neil peaks olema huvitav.
Alguses oli nii:

Mis õudne loom see on? Meie ei julge midagi teha.

Mis õudne loom see on? Meie ei julge midagi teha.


Pärast esimest vaatlemist läks oli Tips esimene, kes julges ja sai aru mida tegema peab, et oleks huvitav. IMG_7088
Päev hiljem on ka poisid asja selgeks saanud ja uus atraktsioon on korralikult käigus. Tore.
Teine kogemus: täna hommikul vaatasin korraks ühte kassivideot, millega kaasnes kõvahäälne näugumine. See tuli minu läheduses pikutavatele kassidele nii ootamatult, et toimus üleüldine paanika ja kabjaplaginal põgenemine. Ainult Tips elas selle suurema kohkumiseta üle, olles hoopis ise mõnevõrra sõjakas teiste vastu, kes talle teele ette jäid. Aga AD kadusid täielikult vaateväljast ja jäid väga vaikseks. Leidsin nad üksteise vastu surutuna diivani alt piilumas ja pidin tükk aega rahustavalt rääkima, et hädaoht on möödas.
Oh seda õrnemat sugu… 🙂

Aga söögiajal on meil rahu ja harmoonia.IMG_6995

Kolm on seltskond

Tips on AD-ga ülihästi kohanenud ja see kolmik moodustab ühe suurepäraselt kokkukõlava kamba. Näiteks mängivad nad vahel vahetustega – kui üks tahab natuke pikutada, siis kaks jätkavad ja nii vaheldumisi. Täiesti tavaline on muidugi ka kolm musta tulejutti mööda elamist kihutamas.
Kodutriibik võtab osa teatud mängudest, kus tal on juhipositsioon ja võimalus soliidselt taganeda.
Tips ja poisid on kõik vahel hellusehoogudest tabatud ja siis saab parima kaisukoha see, kes esimesena kohale jõuab.
Viimasel ajal on Duran see, kes näitab Tipsi vastu erilist õrnustIMG_6866
Ja Andy teeb lihtsalt seda, mis vend ees.IMG_6871
Triinuga paneb Tips aegajalt ninad kokku, aga üldiselt on neil üksteisest üsna ükskõik. Siin on näha Tipsi kaunis profiilIMG_6844
Triinu on ainus kass, kel on luba rõdul jalutada, millega kaasneb kade jälgimine musta kolmiku pooltIMG_6861IMG_6811
Söömisega on meil oma rituaalid. Kõik see kasskond armastab pehmet toitu. Tips näiteks tahab Felixi konservist süüa kallerdisega osa. Kui on kuivad tükid, siis jätab järele, aga pehmed libedad tükid lähevad klõnks-klõnks alla. Tema saab oma osa vannitoas, kuna ta on natuke aeglane alustaja ja nii teab ta täpselt, et kui ma sinnapoole suundun, siis tuleb kiire kapakuga minust mööduda ja oodata oma spetsiaalserveeringut spetsiaaltoas.
Tips on kahtlemata voodikass. Selline meeldiv – ei ratsuta üle ja ümber, vaid sätib end mõnusasti sisse. Kui saab kaissu, on hea, aga võib ka niisama jalutsis olla. Peaasi, et lähedal.
Tegelikult on kõik kolm voodikassidIMG_6805
Ja muidugi diivanikassidIMG_6806

IMG_6852

IMG_6846
Ühel päeval olin ma veidi tõbisena kodune ja siis toimus mul kassiravi: pealtsoojendusegaIMG_6855
ja küljesoojendusegaIMG_6862

Ühesõnaga olen ma neist kõigist vaimustunud ja hoiukodu olla on väga tore.
Soovin ainult seda, et kuskil oleks veel keegi, kelle juures oleks kassi(de)l samuti väga tore. Ma võiksin siis isegi mõne ära anda 🙂