Katsumused ja kliinik

Oli aeg viia Trini, Triiton ja Leila vaktsineerimisele. Kõigil viimasest vaktsiinist möödas 1,5-2 aastat.

Tegin plaane, aga lõpuks lendasin ikka kahvaga mööda korterit ringi. Triitonit ei ole üldiselt raske saada sülle, siis igaks juhuks vannituppa ja seal juba saab temaga kõike teha. Sülle saan ma ta kas hommikuse miiluringi ajal või siis, kui ta tuleb kööki koort küsima. Seda teeb ta alati, kui ma tulen väljast. No vot aga seekord ei tulnud. Triiton sai päris kindlasti aru, et midagi on teisiti.

Leila pärast ma ka ei muretse, sest tean, et oma kabuhirmus pageb ta lõpuks alati vannituppa, kus ei ole mingit probleemi.

Triniga aga muretsesin ette. Teadsin, et ma ta lõpuks nagunii kätte saan, aga millise hinnaga seekord?

Hommikul panin paar transakasti tutvumiseks, väike catnip sisse ja jälgisin, et ehk tekib Trini ja transakasti vahel usaldus. Ei tekkinud.

Kliinikuaeg lähenes, alustasin Trinist. Lasertäpiga meelitasin ta vannituppa, kus ta hakkas kähisedes akent mööda üles ronima, aga suure rätiku all sain selle kange pulga ikka kasti lükatud.

Triiton oli aga kadunud. Kuskilt ta välja volksas, ei saanud aru, miks ma teda jälitan, põgenes ka arvutilauale, kus ajas kõik asjad ümber ja maha. Katki läks üks klaasist või kristallist  inglikujuke. Loodan, et mu kaitseingel jäi siiski terveks, hetkeks hakkas kõhe… Korra panin talle kahva peale, aga kuidagi lipsas välja. Lõpuks põgenes temagi vannituppa, kus ma tavatult kurja Triitoni kasti toppisin.

Leila. Tavaline paanika.

Lõpuks vannituba, kus ma ta minekuni veel ootele jätsin, sest varuaega jäi veel üle. Tagasi tulles oli ta ennast juba pesumasina taha litsunud. Ohjah…

Kliinikusse sõidutas meid Simmo-Sia tore pere. Trini kast oli mul süles ja kui panin sõrmed puuri, siis ta nühkas vastu. Oh sa mu metsik tibukene…

Alustasime Leilast, kes värises ja kartis nagu alati, aga püsis vagusi. Leilal on nii palju hambakivi, et peab minema puhastusele.

Triiton oli samuti hirmust kange, aga katsetasin ja tõstsin ta kaalule – 5,66 kg. Temal juba on hambaajalugu ja paraku tuleb taas üks kuni mitu eemaldada.

Trini jätsime magustoiduks. Puur tasakesi pealt lahti, tekk peale, kaas pealt ära. Hoidsin kõvasti ja kuigi ta undas, lendu ei läinud. Süst sai tehtud ja kahjuks ka tema hammaste või hamba eemaldamisest ei pääse. 

Statistika paistab olevat selline, et peaagu kõikidel kassidel on mingi hambamure, aga kui vähestel sellega tegeletakse…  Kuna need kolm on MTÜ hingekirjas, aitavad annetajad protseduuride eest tasuda.

Ei ole tore, et sellega peab tegelema, aga hea, et sai teada. Augusti teise poolde  jäävad esialgu need plaanid.

Triiton ei tulnud järgmisel hommikul mu juurde kaisutama, aga täna juba tuli. Trini veetis terve õhtu aknalaual, mitte oma tavalistel lebokohtadel. Leila on aga lihtsalt õnnelik, kui saab rõdul istuda ja vaindlane olen ma ju nagunii.

Nüüd ma olen õnneks jälle väiksem kahtlusalune kui neil piltidel.

 

Advertisements