Kolm nupsikut

Imelik kuidas võib ära harjuda sellega, et kasse on majapidamises neli. Mitte kaks nagu mul pikki aastaid oli ja mitte kolm, mis on minu meelest kõige mõistlikum kogus kasse. Vaid neli, mis tundus olukorra tekkides palju mis palju, koos Helmiga tundus isegi väga palju. Aga nüüd oleks neljast kassist justkui saanud (minu) uus normaalsuse mõõdupuu. Ideaalis võiks need ajutised kassid muidugi vahelduda, aga nimetagem seda olukorda siis ideaalilähedaseks 🙂
Jah, kulutused on 4-5 kassi liivale ja toidule tuntavad, aga kui saab sellega hakkama, siis on kõik muu puhas rõõm.
Kodukass 9-aastane Triinu tegelikult natuke kannatab praeguse elukorralduse all ja sellest on mul muidugi kahju. Tips peab vajalikuks iga Triinu kiirema liigutuse juures teda taga ajada. Kaklema nad ei lähe, aga ma näen, kuidas Triinu tahaks rahu. Nii on ta soojade ilmadega rõdul pagenduses, kust ma pean teda siis mitukümmend korda päevas sisse-välja laskma. Rõdule pägalikud ei pääse.
AD pööravad tähelepanu ainult oma vanuseklassile ja Triinut ei sega, ainult köögis ollakse ühise eesmärgi nimel väljas.
Võib-olla õnnestub mul kunagi saada pildile kõik need hüpped-põrked-jooksurallid, aga niikaua jäädvustan järjekordsed armsad hetked, kus koos mängitakse-hängitakse erinevate paaride kombinatsioonides. Kõik kolm on suured sõbrad.

Mõnulevad

Pole tükk aega midagi kirja pannud, kuna kasside elus on tavaline mõnus argipäev – söövad, mängivad, magavad.
Üks eilne pilt iseloomustab seda hästi. Nii kui natuke päikest näitas, sätiti ennast sooja kohta, samas sobivasti külmkapi kõrvale, et selle ukse avamine neist ometi kuidagi mööda ei läheks.
Andy sööb lisaks kassitoidule ka ämblikke. Kuidagi nad siia satuvad ja vahel ei õnnestu neil pääseda.
Ja Duran on lihtsalt imearmas pehme kompaktne mõmmik. Kui tal tuleb paituju peale, siis ta keerab nurru sellistele tuuridele, et mitteharjunud külalised lihtsalt ei usu, et see tuleb kassi seest.

Paraneb

Kas-Kasser käis eile kliinikus ülevaatusel. Arst jäi temaga rahule. Kolme kuu pärast vaatame uuesti, mis ülejäänud hammaste olukord on. Tõenäosus on suur, et ka need peab eemaldama, aga eks see ole siis näha.

Natuke veel punetab, aga jätkan määrimist. Ja paitamist muidugi ka 🙂

Kas ta pole armas

Helmi läks koju :)

Armas väike sõber Helmi läks täna päris oma koju!
Perenaine tuli praktiliselt otse lennukilt saabudes Helmile järele ja nii nad kokku saidki, pikkadeks õnnelikeks aastateks.
Helmi (uus nimi saab olema midagi muud, aga see on alles selgumas) on eriliselt armas ja jõudis mulle sügavale südamesse pugeda.
Õnn kaasa!

eile veel koos Duraniga lösutades

Pättused ja armsused vol 2

Kingiti lill. Potilill nagu ma palusin, sest vaasililled ei ole varsti enam vaasis või terved ja vaas ei ole varsti enam terve või püsti.
Õhtuselt väsinuna jätsin lille ööseks köögikapile, ilus ümbris veel ümber, küll ma hommikul panen rõdule.
Hommikul oli aga nii:
Ümbrise leidsin diivani alt.
Kahtlusalused olid AD pluss õde.

meie ei tea midagi

Toidusõltlane Tips

Ma siin mõtlen, kas peaks Tipsi Topsiks ümber nimetama…
See sale orientaalilaadne kass on nüüd tünnilaadne kass. Ei tea kuidas see nii juhtus, aga praegu on Tips ikka väga jäme. Kaalunud hetkel ei ole, aga igast küljest, ka ülalt alla vaadates on kõhu ümarus kergelt tuvastatav. Minu mõningase arusaamatuse põhjuseks on, et Tips tegelikult väga valib toitu. Konservidest ei sobi peaagu mitte midagi. Tooreid kanapugusid, -südameid, -maksa ei taha. Krõbinaid sööb, aga kas tõesti nii palju. Hapukoor ja kohvikoor sobivad küll ja ega see ju lahja kraam ei ole, aga iga päev ma ei anna ka.
Jookseb samamoodi nagu ülejäänud kamp. Karv on hakanud läikima. Dieeti on praegustes kassirohketes oludes üsna raske pidada, aga midagi peab vist ette võtma. Üksiku kassina saaks ilmselt paremini asja kontrolli alla, nii et ootame kodu…

Memmekas on ta endiselt. Olin ööpäeva ära ja tema on tagasi jõudes kõige suurem jalgades saalija, õnnelik nägu peas ja nurr sees.
Poisskassidega saab paremini läbi kui tüdrukutega.

Palun väga, talje missugune…