Ravi jätkub

Traksid on taas kord kliinikus üle valgustatud, kaalutud ja katsutud. Traks helendas seenelambi all veel natuke, Triks peaagu üldse mitte, aga kuna nad jagavad ühist eluaset, siis saavad ühtmoodi ravi. Kaks nädalat tablettimist veel ja pesupäevad muidugi sinna juurde.

Muud ravimid jäävad ära õnneks, sest herpesviirus on taandunud. Triksi silm on korras mis korras ja Traksi silm jääb selliseks, nagu ta on – veidike vesine aegajalt ja pooleldi nähtamatu millimeetri võrra väiksem teisest silmast.

Traksil avastasin eile väikese liikuva munakese kõhu all, õnneks sain ilma pikema närveerimiseta arstile ette näidata ja teadmise, et  see on üks munand seal uitamas. Tulevast kastreerimist see praktiliselt keerukamaks ei tee, ainult väike haavake ja õmblus tuleb sellele kohale.

Traks kaalub nüüd tervelt ühe kilo (200 gr juures) ja Triks 1,6 kg (300 gr juures). Söögiaegadel, kui konserve ja kana ette kannan, täidab trakside tuba suur matsutamine, Traks sööb kõigepealt ruttu enda söögi ja siis vaatab, kas saab Triksi poolelt ka midagi ahnitseda.

Lähipäevil lasen lapsed puurist välja müdistama. Mis seal ikka, hilisem deso lihtsalt veel suurema raadiusega.

Advertisements

Kes kõhises? Ei mäleta.

Armas hallikarvaline Triks on väikeste kassisammudega muutumas leebeks painurujaks. Kipuvad lausa meelest minema alguse ähvarduskõhinad ja käpahoobid. Mõni üksik suss veel tehakse järsema liigutuse peale, aga täna näiteks tuli Triks mulle puuriuksele vastu ja puksis paiootel peaga vastu mu kätt.

naerukil

Kui süles tuleb nurr kolmanda paiga, siis puuris umbes  kolmeteistkümnendaga, aga enam ei poe ta kõige tagumisse nurka eest ära. Pigem vaatab natuke kahtlustavalt ja lükkab Traksi ette – võta tema. Traksi aga pole vaja võttagi, avan puuriukse ja juba ta ongi välja vupsanud. Olen oma reaktsioonikiirust treeninud ja üldiselt saan ta kohe haardesse ja puuri tagasi. Ega Traks ei solvu, läheb murrab jälle Triksi pikali või põrkab riiulitel, mis põnnide raskuse all juba aina viltusemaks vajuvad.

hellusehoog

Oi kuidas ma ootan, et saaks “seenest-vaba” otsuse. Siis pakiks puuri kokku ja laseks lapsed trallima. Paneks koduotsingutele samuti hoo sisse ja hingepõhjas jääksin lootma, et äkki keegi tahab neid koos…

Vahel panen neile pappkarbi lammutamiseks, siis kratsipuu põhiobjektiks ja täna tehti 1:0 vedruhiire alusele.

Uued uudised esmaspäeval, kui kliinikus käidud.

Argipäev

Panin eile õhtul traksidele uue tekikese puuri. Täna oli see korralikult kokku volditud ja asetatud veekaussi. Vesi otsas. No on totud. Kohutavalt lõbus on neil küll omavahel, eks siis mõtlevadki lollusi välja. Pärast muidugi jälle magatakse käpad rippus.Täna oli graafikujärgne Traksi pesu. Ta on hakanud millegipärast aja möödudes fööni kartma ja elab sel ajal värisedes  mul kurgu all. Keset kõige koledamat föönipuhinat aga avastas Traks mu kaelaketi ja hakkas kõiki hirme unustades kohe sellega udjama. Laps on laps 🙂

Pildistada on teda endiselt raske, pistab kohe piltniku suunas punuma. Ühel hetkel tabasin ta siiski natuke mõtlikumana. Ta on ikka kasvanud ka, enam nii tite nägu ei ole peas mu meelest, aga ülisõbralik meel ja mängulust on vägagi alles.

Uue toote katsetus

Märkasin loomapoes huvitava suurusega liivakasti, millel kaasas sõel ehk rest. Praegune kast on päris suur, mahutab ööpäeva saagi kenasti ära, aga võtab puuri põhjas liigselt ruumi. Uus kast on aga just parajat mõõtu ( st jätab mürgeldamisele rohkem ruumi) ja mõtlesin, et ehk kergendab rest natuke koristamist ka. Praktika kinnitab, et nii ongi. Tuleb seda resti natuke raputada ehk teha mõned sõelumise liigutused ja puidugraanulitest tekkiv saepuru vajub kenasti kasti põhja, kust selle saab hõlpsasti välja kallata. Miinuseks on, et kast on üsna madal, 5-6 cm, aga õnneks traksid pole suuremad kaevurid ja ei laamenda väga.

Täna oli ka järjekordne pesupäev ja kuna fotokas oli kõrval, ei saanud muidu, kui pidin jälle õnnetu moega Triksi pildile püüdma. Ta täitsa istubki niimoodi, ei rapsi ja on fööni all nagu plastiliin vabalt nätsutatav, kuhupoole vaja just keerata. Traks on  aga üks väike nihvik ja üks käsi jääb pigem puudu tema protseduuride ajal. Nurr tuleb aga mõlemal ka siis, kui ollakse parasjagu rätiku sees kookonis, ainult peanupp väljas ja oodatakse šampooni mõjumist. Sel ootamise ajal saavad nad ka oma ravimid ja muidugi sada julgustavat paid. Praegu on juba nii, et pean kaks korda vaatama, enne kui ära näen, kumb see haigem silm nüüd oligi. Nii et minu arvates läheb paremaks, aga ma enne uut kliinikukülastust rohkem ei hõiska.

Vabamaadlus

Pärast trakside puuri koristamist jätan võimalusel mõneks ajaks inventari tagasi panemata. Põngerjad kasutavad selle kohe ära ja hakkavad mürgeldama, nii et Triks unustab kõhisemise ja Traks süllenurumise. Kui kedagi huvitab kasside kärbeskaalu maadlus, siis siin on sellest ehe näide:

Ootan juba seda aega, kui saan nad puurist lahti lasta. Mis siis veel toimuma hakkab 🙂

Traksidega kliinikus

Olen mõnevõrra pettunud, et mitte öelda pahur.  Minu meelest näevad traksid välja ja käituvad nagu üsna terved kassid. Jah, näen, et silmad kindlasti ei ole 100% korras ja seenhaigus ei saa olla taandunud nii kiiresti. Ega ma lootnudki, et nad terveks tunnistatakse, aga ikkagi… Arstil oli asju, millega ta rahul ei olnud palju rohkem, kui neid, millega ta rahul oli.

transpordikotis ootel, natuke hirmus on

Silmadega ei olnud rahul, saime tugevama antibiootikumi – Ciloxani tilgad. Traksi haige silm on väiksem kui terve ja Triksi oma punetab.

Seen – helendab mõlemal, aga Triksil, kes sai ka tablette, tunduvalt vähem kui Traksil, kes sai ainult pesu, mis sest et rohkem kordi. Tabletikogus suuremaks ja mõlemale.

Triksi hingamine ei meeldinud, Doxoral nüüd mõlemale, doosid suuremad. Acic jätkub Traksile. Lisaks kõrvapuhastus ja vitamiinipasta ja pesu.

Positiivne oli see, et Traks on korralikult juurde võtnud – kaal 800 gr, Triks kaalub 1,3 kg. Võivad oma sarnaste hädadega ühte puuri jagada küll. Ega siis midagi, igaõhtused ja -hommikused kiusamised jätkuvad veel 10 päeva, siis uus kontroll. Loodan, et ravi mõjub ja kõrvaltoimeid ei tule.

Käes on rutiinne aeg, arvatavasti enam igapäevaseid postitusi ei ole tulemas. Eks pilte püüan ikka teha neist armsatest marakrattidest.

 

Lahutamatud traksid

Täna sain teha asju, mida nädal tagasi ette ei kujutanud. Pesin üksi ära Triksi, kes oli vee all vagur nagu talleke. Fööni all veel vaguram, koos vaprusevärinatega. Andsin tabletti mitte toiduga, vaid otse suhu. Täitsa tabletitav kassipoeg on.

Eile õhtul, kui läksin traksidele head ööd ütlema, magasid nad armsalt üksteise kaisus. Ei raatsinud neid siis sugugi  lahutada. Hommikul avanes samasugune pilt ja nii nad kokku jäidki. Panin aga suurema toidunõu ette ja jälgisin, et mõlemad saaks söönuks. Nad on teineteises nii kinni, et kui Traks on mu süles ravil, siis enam ta ei poe mulle kõigest väest kurgu alla, vaid aina vaatab puuri poole, kus sõbrake ootab. Homme saan arstilt uurida, kas kooselul on ka mingeid takistusi.

Mõned kaadrid veel võrukaeltest

This slideshow requires JavaScript.

 

Esimese Nurru Päev :)

Täna oli mul võimalus põnnidega pikemalt koos olla ja see sai vääriliselt tasutud. Hoides Triksi süles ja teda jätkuvalt paitades hakkasin ühtäkki nurrumist kuulma. Kuna Traks on puuris umbes meetri kaugusel ja vahel põriseb kõrvulukustavalt, siis ma ei olnud kohe kindel, kes on heli autor, aga kui käe all ka vaikset värinat tundsin, siis olin kindel, et pidupäev on käes 🙂

Nurrunägu peas 🙂

Nurr oli tasane ja vahepeal katkes, aga nurr on nurr ja minu rõõm on mäesuurune!

Kui nüüd saaks veel niikaugele, et see puhisemine ja undamine ära lõpeks, kui keegi puurisoleva Triksi poole vaatab, rääkimata käe sirutamisest. Praegu on kindel, et võõras inimene ei julgeks küll kätt justkui lõvikoopasse panna, kuigi mina võin kõrval vanduda, et ta ei löö ega hammusta. Aga  harjutame ka selles osas koduootel kassipojale vajalikku kombestikku hoolega.

Traksid olid täna terve päeva üheskoos ja lõpuks leidsin ma nad ühisest uinakust, suurem Triks väikest Traksi emalikult lakkumas ja toetamas. Võrratud traksid!

 

 

Mürakarud

See, et Traksist olen mõnevõrra vähem kirjutanud, tuleb sellest, et teda on üsna võimatu normaalselt pildile saada. Ta tahab nii hirmsasti tähelepanu ja sülle, et tuleb koheselt ninapidi puuriuksele vastu ja ronib kättpidi üles nagu väike pärdik. Pilti saab ainult siis, kui ta unine on või on unustanud end mängima. Traks ei ole enam ka kuigipalju pallikese moodi, üllatavalt pikad koivad on ta omale alla kasvatanud 🙂 Sellest videojupist näeb neid koibi päris hästi ja ka  Traksile iseloomulikku põrkumist.

Igatahes on ta väga rõõmus, kui Triks tema puuri tuuakse, sest siis saab kogu hingest müdistama hakata. Ta on nagu väike kirp suurema looma kallal, kargab selga ja keksib narritades kõrval. Õnneks kohanes Triks Traksiga ruttu ja tundub, et liiga ta väiksemale ei tee. Traks oskab enda eest seista küll, kuigi enamus aega on selili, käpsud püsti, aga mängu algatab ikka tema esimesena.Nii võivad nad tundide kaupa maadelda, aga päris kokku elama ma neid ei pane veel, sest Triks oma metsiku söögiisuga sööks väiksema eest kohe kõik ära. Samuti ootan ära neljapäevase arstivisiidi, et mõlema tervis saaks üle kontrollitud.