Väike kassivangerdus

Kui Triks koju läks, siis ma muidugi hakkasin muretsema, kuidas aktiivik Traks üksi uperpallitama peab hakkama ja igavusest kindlasti lollusi tegema. Kuigi tema ei ole üldse nii hella hingega, kui neiu Triks oli. Kuna viimane trakside-eelne hoiukass Mjauki ei ole mu mõtetest sugugi kadunud, siis tõin ta  tagasi Traksile sõbraks. Ega sellises sõpruses saa muidugi kunagi ette kindel olla ja seepärast olin üsna ootusärevuses, mida need kaks tegelast koos korda saadavad. Noh, Traks oli veidi arusaamatuses, aga ründas esialgu uut toakaaslast entusiastliku mänguhooga. Mjauki aga oli esialgu veidi kohmetu ja kangestunud. Lõpuks otsustas ta võimuvahekorra paika panna Traksile korduvalt pehme käpaga äsades. Traks tõmbas selle peale pidurit ja viskus allaandvalt selili.

Praeguseks on kujunenud nii, et mõlemad kassid mängivad, aga kumbki oma nurgas. 🙂 Kui Traksi sülle võttes Mjaukile näitan, siis ta isegi müksab teda peaga sõbralikult, aga kuna väike tegelane on ikka väga tempoka elustiiliga, siis nad ainult vuhisevad üksteisest mööda. Mjauki kaevas pesumasina alt oma tuttavad mänguhiired välja ja jagab neid sõbralikult Traksiga.

Mjauki on endiselt koduootel, must kasukas läigib nagu õlitatud ja igal võimalusel on ta ikka tagakäppadel püsti paisid nurumas. Paremat pilti pole seni õnnestunud tabada, sest need kaks tõesti muul ajal kui ukse juures ninapidi sissetulijal vastas lähestikku ei satu. Aga seltsis ikka segasem ja hea on, et mõlemad armsad kiisud mul silma all on.

Triksil aga läheb uues kodus väga hästi. 🙂 On uudishimulik tornaadona ringitormaja ja nurrud ning paiküsimised tulid ka teisel päeval jälle meelde.

 

Advertisements

Üks silm nutab ja teine naerab

Triksil oli tänane öö  hoiukodus viimane. Järgmise öö magab ta juba oma päris kodus.

Valisin Triksile peret kaua ja kahtlesin veel kauem, kas ta mitte ei ole hoopis minu kass.

Tegelikult on maailmas selliseid inimesi siiski olemas, kellele usaldada südamesse kõige sügavama pesa teinud kallis väike sõber. Tuleb kannatlikult oodata ja nii see õige sul ukse taga ongi, soe naeratus näol.

Triksi külm nina vastu põske, pehmed käpad õlgadel ja nurr otse kõrva sisse, jään seda hirmsasti igatsema.

Iga asi on mänguasi

Oh neid traksikuid, kõige paremas mängueas naasklid röövivad iga mu tähelepanuhetke või muidu… Fotoaparaat lohistatakse nöörimööda kindlamasse kohta, vildist susse murtakse raevukalt, on seal mu jalg sees või ei ole. Mänguks toodud väike pappkast peab vastu ühe ööpäeva. Krõbinakarbil on ikka parem, kui maha saab kukutatud. Korraks unustatud kreemipurgike on muidugi õigem veerema kui pall. Kui ma nende juures istun mõttega, et nunnutaks natuke, istuks karvakerad süles, siis võetakse hoopis suuremad tuurid üles. Ikka minu jalgade ümber karussellitades või seelikusaba hambusse. Aga vähemalt lähen ma hea tujuga tööle või magama, kassipojateraapia mõjub.

Tahtsin jäädvustada seda igapäevast hetke, kuidas sõber Traks mu õlal ennast sisse seadnud on, samal ajal kui mina liivakasti koristan. Kusjuures tavaliselt ta ei kõõlu niisama, vaid täiesti teadlikult sätib end mugavasse asendisse. Mõnikord valib seljalt laiema pinna ja tunnen, kuidas käpakesed muhviks keeratakse. Ma siis natuke küürutan ja kannatan, koristan aeglasemalt, et kassil ikka mõnus olla oleks 🙂 Triks ei ole selgaronija, aga selle eest on ta täielik kleepkass. Kui tahan uksest väljuda, siis tavaliselt viskan nt palli teises suunas ja Traks lidub kohe sellele järele. Triks aga eelistab tavaliselt mööda mu jalgu edasi silida, vaatab pea kuklas üles ja teeb oma naljakaid kutsungeid – ikka kjäähh ja mjäähh, nagu kajakapoeg. Siis ma pean ta veel üks kord sülle võtma ja ninad kokku panema.

Esimesel pildil ongi tabatud hetk, kus Traks tavapäraselt õlal peatub, jälgib, kas ma korralikult koristan  ja Triksil on taustal päikeselaigus oma sõna öelda.Aga muidu on nad lihtsalt imelised, kas pole 🙂

Uudiseid nii ja naa

Täna tunnistati kliinikus seenevabaks Triks. Hurraa! Traksil aga käpaalused naatukene veel helendasid. 2 nädalat ravi ja siis septembrisse loodetavasti vaktsineerimised. Traksi Soome-kodu aga kannatlikult ootab ja minul on selle üle ütlemata hea meel. Saan peaaegu iga päev pikki kirjeldusi, millist elu Traks seal elama hakkab ja see võtab mind vahel lausa sõnatuks. Näiteks on Traks oodatud ka maakodusse, kus on kinnine õues asuv kassiaedik, milles omakorda 4 väikest akendega soojustatud onnikest. Seda aedikut jagavad 9 kassi ja siis veel linnakülalised, tulevikus koos Traksiga 🙂

Traksid elavad senikaua Padi ja Pasteet-nimelises aedikus, kuhu “ohverdasin” oma päevinäinud kratsipuu. Tean, et pärast on parem see ära visata, aga olgu kassilastel vähemalt koduootamise aeg vahva ja lõbus.

Piltidel on näha, kuidas uue atraktsiooniga tutvutakse.

Veepritsiga kriimselg

Veepritsiga kriimselg – see olen mina. Väike Traks on maailma-avastamise hoos nii agar, et kui ta just ei maga, siis ründab ta ukse avamise peale välja ja lidub otse nii kaugele kui pääseb. Seega on meie kodus uus reegel: enne vannituppa sisenemist pihustada ukse vahelt paar sutsu vett. See hoiab traksid ohutus kauguses. Noh, mõnikord on Traks siiski väledam ja täna pidin peaaegu spagaati langema, kui poolde tuppa Traksile järele kaapisin ja talle peale viskusin, mäletamata kas rõduuks on lahti või mitte. Mõlemad jäime terveks.  Teine komme on tal igal võimalusel hüpata mulle seljale, sealt turjale ja õlale ja siis istuda pähe ja hakata seal soengut tegema. Ja hüpped ei ole ainult kummardava minu otsa, vaid piisab kui olen ainult veidike kaldu ja juba ta küünte abiga mul krabinal õlal ongi. Ai!

Triks on palju tagasihoidlikum, tema koerused jäävad Traksiga müramisse ja kui tal eriti suur hellusehoog minu vastu peale tuleb, siis ta hammustab mind õrnalt varbast. Nii, jälle peletasin ühe kodupakkuja eemale. Kes ikka varbahammustajaid tahab 🙂

ei olnud kerge tabada seda hetke 🙂

luurevalmis Traks

Traks saakloomaga

Väike mängupaus

mõnusa pehme käpaga

palun oma hiirt!

aappiii!

Triksikene

Triksi ei ole veel keegi tahtnud. Mis tähendab, et ma saan teda rahulikult enda juures hoida. Mis tähendab, et ma saan teda iga päev ninaotsast sabaotsani imetleda ja temast rõõmu tunda. Teda peab oma silmaga nägema, fotodelt ei saa lihtsalt aru, kui kaunis üks kassike võib olla. Lisaks on ta ära õppinud kõik ümber käpa keeramise kunstid – keerleb ümber jalgade, ja mitte ainult söögiajal. Teeb äkilisi peapuksamisi uute paide järele. Eile tuli ta mulle ise sülle, võib-olla küll Traksile seltsiks, aga vahet pole, sülesolekut ta naudib üle kõige, ei taha põgeneda, vaid sätib end mõnusamalt sisse.

Ta kardab veel võõraid, tundmatut inimest nähes on kuulda vana tuttavat kõhinat ja näha altkulmu pilku, aga mis siis. Igaühega ei peagi kohe sõber olema. Sõbraks tuleb saada oma tulevase perega, kes võtab Triksi sellisena nagu ta on ja jumaldab teda sama palju nagu mina.

 

Maailman paras koti! :)

Ei, ma ei ole hulluks läinud ja Soome kolinud ja sealjuures ennast kiitma hakanud. Tahan hoopis jagada oma suurt ja ülekeevat rõõmu selle üle, kui hea kodu on leidnud endale kassipoeg Traks! Traksike läheb elama Soome, iga kassi unistuste perre. Kui mina oleksin kass ja mind oleks valinud selline kodu, siis mul oleks laevapilet juba ostetud.

Traksi ootavad lisaks perenaisele ja peremehele neli kassist sõpra, neist kolm on erineval viisil päästetud erinevast kehvast olukorrast, üks ka Eestist, pimedast keldrist kassipojana. Sellel kassil on  muide samuti teine silm väiksem. Kasside päralt on suur korter turvaliselt kaitstud akende ning rõduga, lugematul hulgal riiuleid, ronimisvõimalusi ja pesasid. Loomulikult, sest omanikule kuulub kassitarvete veebipood: http://www.kattipuoti.com/. See tähendab, et Traksil ja tema sõpradel ei lõpe kunagi mänguasjad ja muu mõnusaks kassieluks vajalik. Pakutav toiduvalik jälgib iga kassi personaalseid vajadusi ja on muljetavaldav. Üks pere kaunitest kassidest on  hea elu tunnistusena saavutanud kassinäitustel kõik, mis üldse kodukassina võimalik saavutada.  Muuhulgas on neil spetsiaalselt kassidele mõeldud okstel hüppavate lindudega film, mida kassid siis koos (varsti Traks kambas) vaatavad.

Traks, sa õnneseen, nüüd ootame ainult terveks tunnistamist.

Kassipojad läksid hulluks :)

Ei ole veel jaksanud trakside korterit päris ümber disainida, sh ka puuri kokku panna. Täna tegin pool tööd, paigutasin potsikud-notsikud kindlatesse kohtadesse, pehmed tekid puurile ja pesumasinale ning avasin puuri ukse. “Miuhhuuu!” kostis sealt. Traks ees, Triks järel, tormati pead-sabad-käpad segamini välja. Sabad läksid kohe kuusekesteks ja käpad said vedrud alla. Pool tundi jälgisin, siis hakkas pea ringi käima 🙂

Fotole saada sellist möllu ei suutnud, enamus pilte jäädvustasid mööblit või põrandat, sest traksid olid klõpsuhetkel juba kuskil mujal. Luurekat näiteks mängiti ümber minu jalgade. Hüpped ainult üle teineteise. Triks hakkas peagi lõõtsutama, Traks natuke ka. Loodan, et nad omale liiga ei tee, aga taltsutada ei saa ma neid küll kuidagi muudmoodi, kui puuritoppimisega, mida enam teha ei tahaks.  Kui veel puuri võrra ruumi juurde tekib, siis vist pean küll vahepeal pidurit tõmbama.

Mõned udused stiilinäited:

jätan ruumi kujutlusvõimele 🙂