Ma olen pikalt varjanud ühte muret, mis eelkõige minu elu häirib. Praeguseks aga on teadmist juures ja kirjutan siia ka, et esimest korda Padi ja Pasteedi hoiukodu pikas ajaloos on meil valesti pissija. Juba 2-3 kuud tegelikult, aga viimasel ajal rohkem. Kuigi ma olen üsna kodune, ei sattunud ma kunagi peale, kes on süüdi.
Kes pissib esiku pikale kaltsuvaibale, lambanahale, diivanikattele, diivanipadjale, uksematile, saabastele, vannitoa magamispesasse, arvutilaua alla ajalehekasti, niisama põrandale, liivakasti ette…
Peaaegu iga päev olen leidnud loigu sealt, kus ei peaks olema. Kõigepealt panin ajalehekasti asemele laua alla tühja liivakasti ja sinna hakkasid loigud tekkima. Ok, koristan ära, las olla siis liivakast siinsamas kus ma arvutis olen. Ei ole raske see sorts ära kallata, kast pesta ja tagasi.
Pidin kurvalt ära viskama lambanaha ja kaltsuvaiba, sest vaatamata pesule Smellnetiga läks vaip ikka ja jälle loosi ning lambanahka isegi pese ju. Niisama nühkimisest ja haisupeletamisest polnud tuhkagi kasu. Ka diivanikate läks korduspissimisele ja seda ma praegu lihtsalt ei kasuta. Natuke on sattunud diivanile ka ja ma ei ole kindel, kas ma olen kogu lõhna ära saanud.
Lõpuks, lõpuks ometi nägin Leilat väljumas tühjast liivakastist ja sain aru, et see on tema.
Seni on säästetud mind voodimärgamisest ja samuti hoiab pissirott kuivana oma kaks pesakohta ahju kõrval.
Eelmiseks laupäevaks olin siis teinud plaani, et kui vähegi jõuab ja ta jälle kasti pissib (aitäh sellegi eest, proovi võtmine on ju niigi raske), siis lendan kliinikusse. Läkski nii – Leila jäi vahele, viimasel hetkel kimasin taksoga kliinikusse ja hiljem arst helistas, et midagi seal on, erütrotsüüte natuke rohkem ja midagi oli veel. Aga kuna mu anum ei olnud vist 100 % puhas ja selget vastust sealt ei koorunud, siis ilmselt peame minema kohale ka. Siis saab otse põiest võtta analüüsi ja arst arvas, et neerude tööd peaks ka vaatama. Kuna Leila lakub (stressist?) endiselt kratsipuu nööre, siis soovitati ka Feliwayd. Alates teisipäevast mul ongi nüüd kaks tükki korteri ise otstes paigas, üks lausa Leila lemmikkoha kõrval.
See kohe ei mõju muidugi ja arvan, et pean ta ikka kontrolli viima. Arvatavasti katsetan varsti diivanikattega – kas tekib ahvatlus.
Kui praeguseks on pissimine jäänud peaaegu et ainult kasti (tühja), sest senised kohad olen lihtsalt likvideerinud, siis reedel läks ta ja pissis minu nähes uksematile. Võttis ikka ohkama küll. Aga kass ju väljendab sellega midagi ja küsib abi.
Mõistan paremini neid inimesi, kes tahavad viimases hädas loobuda oma lemmikust, kel sarnane mure. Ei mõista muidugi neid, kes midagi ei tee, ei proovi, arstile ei vii. Aga kui sul kodus kõik kohad täis pissitakse, siis on ikka raske küll.
Mina olen alles mure alguses, kui nii võib öelda ja natuke arvan, et liiga palju kasse ei ole Leilale hea. Muuga ma seostada ei oska stressi poole pealt. Kui mõni organ streigib, siis see on muidugi teine teema, aga ülejärgmiseks nädalaks otsustan tema kontrollimise ära.
Kogu see lugu siin viib Leila koduväljavaateskaala miinustesse ilmselt… Aga mis ma teha saan? Kasse vähemaks, Feliway seina, vajadusel ravi. Seda saan teha ja teen. Loodan väga, et saame sellest murest jagu.
See pilt on tehtud Feliway teisel õhtul, kus magamistuppa minnes avastasin Leila sellises asendis. Kuna ahi oli kuum, siis tegelane muidugi lihtsalt mõnules, aga mulje jäi küll, et õnnehormooni mõju all 🙂