Aasta Triitonit

Küll on hea veebipäevikust vaadata, millal midagi juhtunud on. Aeg voolab kiiresti, kassid tulevad ja lähevad (rohkem küll tulevad) ja millal midagi täpselt juhtus, sageli meelde ei jää. Mäletan küll seda pikka perioodi kevadel, kui järjest igal pühapäeval Triitonit püüdma vantsisin kuni lõpuks õnnestus. Vaatasin järele, et umbes täpselt aasta tagasi tuli Triiton minu koju hoiule. Oli hirmunud ja pahur ja peidus. Olen kirjutanud, et ta on ilmselt mu kõige raskem hoiukass.
Aga vot ei ole! Ta on hoopis üks mu kõige armsamaid hoiukasse. Pingeritta muidugi ei saa kedagi panna, aga mõne tõrksa taltsutus röövib kuidagi suurema osa südamest, midagi pole teha.
Aasta hiljem on meil nii 🙂
IMG_0255

Advertisements

Maikuu pühapäeval

Lisan mõned täna tehtud pildid. Koma paraneb ilusti, korra veel peame kliinikus käima, et haav üle vaadata ja viimased niidid välja sikutada. Puuduva silmamuna koht on nüüd täiesti lohku vajunud, mis tundub natuke hirmus, aga tegelikult muidugi ei ole. Vajab harjumist.IMG_0085
Komal on oma voodi 🙂IMG_0089

Leila on samuti väga armas. Mängib rõõmsalt saba turritades, tahab üle kõige rõdule minna ja julges mulle täna korraks kahe sentimeetri kaugusele tulla. Kogemata muidugiIMG_0100IMG_0118

Ilus paks lõigatud küüntega kass

See pealkirjas mainitud omadustega kass on Triiton, kes käis eile kordusvaktsiini saamas.

Kuidas inimesed tavaliselt oma kassidega vaktsineerima lähevad? Panevad aja, võtavad õigel päeval transpordikasti välja, panevad kassi sinna sisse ja lähevad loomakliinikusse.

Kuidas poolkodustatud tänavakasse pidavad inimesed seda teevad? Panevad aja ja hakkavad plaani pidama ja mõned (nagu mina) ka muretsema. Triitoniga mõtlesin läbi igasugu variante, kuidas ta õigeks ajaks transpordikasti saada. Kui ta on toas lahtiselt, pole mingit lootust. Tark loom saab lähenevast ohust aru, läheb voodi alla ja sealt püüdmisest ei tule midagi välja. Kass on vaja saada vannituppa ja siis ukse kinni. Selleks toimus igapäevane harjutamine ja pahaaimamatu kassi süllevõtmine. Lõpuks osutus kõige kindlamaks see, et hommikuti, kui Duran tuli oma üle korteri kajava põrinaga minu juurde, maabus koheselt ka Triiton, ise hellust täis. Siis süllevõtmine oli alati kindel ja nii õnnestus see ka õigel päeval. Triiton muutus vannitoas kohe väga murelikuks, hakkas kaeblevaid hääli tegema ja nii mitu tundi kuni minekuni.

Järgmine küsimus on, kuidas saada tugev ja metskassi küünistega kass transpordikasti. Seda me varem ei harjutanud (eelmist korda aasta tagasi ta nagunii ei mäleta), et mitte tekitada hirmutavat seost. Enne olin katsetanud, kuidas ussirohuga saab ja Triiton sai alati kohe aru, kui ma midagi normist väljas teha tahan, hakkas mööda vannituba jooksma.

Aga no ennegi saadud igasugu kasse kätte. Varustuseks pikkade varrukatega pluus, teadmine, et kui muud üle ei jää, siis kahva saab 10 minuti kauguselt, rätiku peale loopimine toimib peaaegu alati ja lootus heale õnnele on ka. Piisava ajavaruga ei tohiks olla midagi võimatut.

Tund enne minekut läksin siis Triitoni juurde ja avastasin ta pesast tukkumast.IMG_9822 Kasutasin ära unise kassi faktorit, võtsin ta sülle ja panin otsejoones pealt lahtisesse kasti. Kõik. Ei jõudnud ta end ämblikuks ajada ega paanikasse minna. Olin väga rahul ja mõtlesin, et kas siis tasub alati nii palju muretseda.
Kliinikus ei hakanud teda kastis välja tirima, kuigi ta oli seal selline hirmunud mütak, kes lubas end paitada ja tõsta.

Kuhu sa mind tõid?

Kuhu sa mind tõid?

Arst: Küll sa oled ilus! Ja paks! Liigub vähe?
Mina: Ei, liigub küll!
Arst: Toidukausini?

Hmm, tegelikult Triiton ikka mängib ja jookseb palju, aga kõhuke on talle tekkinud küll. Kasutasin juhust ja palusin küüned ära lõigata. Mina hoidsin kinni ja minutiga oli asi tehtud, vaene Triiton ei saanud arugi, mis toimub. Ja minu tekikotid saavad vähemalt mõnda aega vähem sõtkumisauke.
Koju jõudes pages kass otse taha nurka garderoobi. See on tema turvanurk nt ka siis, kui tolmuimeja töötab.
Aga veidi hiljem oli kole möödas ja armas Triitonpoiss tagasi tema ise


Vot nii pika loo saab kirjutada ühest lihtsast vaktsineerimisest.

Triiton on nii ilus! Ma ei saa aru, miks talle ei ole järjekorda soovijatest. Aga noh, ma naudin tema ilu ja armsust siis ise edasi.

 

Pöörane Piraat

Eile tuli Koma siis ühesilmalisena kliinikust hoiukoju tagasi. Kõik läks tõesti hästi. Opijärgset ravimist ja mässamast temaga jätkub, aga see käib asja juurde ja on paranemiseks vajalik.

Kui Koma sai kodus puurist välja, jooksis ta kõik kohad läbi. Sõna otseses mõttes jooksis. Hästi kiire oli, korraks paar ampsu, ruttu paar peapõksu, ühest toast teise, siis hetkeks pikali, jälle püsti. Ja ega ta terve õhtu ei rahunenud. Tuli mu kõrvale, aga aina rullus ja keerutas. Andsin talle veel ühe kange valuvaigisti (vastavalt raviskeemile ikka) ja mõtlesin, et see tõmbab ta nüüd rahulikuks, aga ei – askeldamine jätkus. Ja nii ma ei saanudki temast isegi normaalselt pilti teha, sest see kass lihtsalt ei püsinud paigal, vähemalt peaga pidi ikka vehkima. Täna hommikul siis korraks päikeselaiku unustas end.

Ma ei tea, kas kaks puurielu päeva mõjusid talle nii või oli lihtsalt rõõm tuttavasse kohta saabumisest suur.

Olen ise juba harjumas ja arvatavasti ei pane üsna varsti enam tema uut nägu tähelegi. Kuna Koma on ise nii rõõmus, siis milleks kurvastada ja kurta.

Pärast niitide eemaldamist saab siis lõpuks hakata aktiivsemalt kodu otsima.

IMG_9793

Kõik läheb hästi

Homme läheb Koma operatsioonile, kus eemaldatakse tema silm. Ja mina muretsen palju rohkem, kui ma tahaks.
Kindlasti läheb kõik hästi, paranemine ka. Nii, nüüd ma olen selle kirja ka pannud, järelikult muud varianti pole.

Lõppeval nädalal toimus veel üks edutu rõdult põgenemise katse (Koma!). Mina võitsin, kaotasin küll närvid.
Nüüd lasen kassid rõdule küll, aga ise istun lävel ja jälgin.
IMG_9760
Kassidele muidugi meeldib ja mina, nende teenija, pean selleks valvuritööks lihtsalt aega leidma.IMG_9762

Kaheksa kevadist hetke

Täna palju juttu ei ole, aga mõned pildid ikka.
Noorhärrad triibud jagavad kenasti nii päikeselaiku kui aknalaua linnuvaatlustIMG_9390

IMG_9392

IMG_8825
Koma ja Leila vehivad sõbralikult käppadegaIMG_8818
Mustvalged rivistavad end diivanileIMG_9300-001
Täna võrgutasin rõdu ära, aga see ei ole hea lahendus, pean proovima kuidagi turvalisemaks saada, kui ma ei taha iga sekund jälgida, mis see kamp kraadesid võib korda saata
Leila oleks võinud rõdule jäädagi, Komale ka väga meeldis, aga Triiton esialgu veidi pelgas.
Andy on see tüüp, kes ei suuda rahulikult olla, vaid lihtsalt peab mu närve sööma ja ronima sinna kuhu ei ole tohi. Seda kahe sekundi jooksul, kui ma selja keerasin.
IMG_9579

IMG_9574IMG_9582