Selline kiri kunagise hoolealuse kodust tekitab tunde, nagu oleks preemiat saanud! 🙂 Aitäh Tartusse Isise (Belka) perele!
Üldiselt tahaks ainult ülivõrdes
rääkida Isise kohta: ta on sülekassi tahtjaile unistuste kass. Praegugi
magab mul süles. Jutustab palju, eriti siis, kui mänguaeg on (käib pall
hambus ja ise samal ajal unnates meil järel, et me talle seda põrgataks)
ja iga kord, kui tema poole nimeliselt pöörduda, ütleb ta kohe midagi
vastu ka. Öösiti magab ilusasti oma koha peal kõrgel kapi otsas, kust
meile ja kõigele muule hea ülevaade on. Ja hommikuti tuleb vahel voodisse
nurruma ja pikutama. Kusjuures öösiti, kui ta vahel siiski krõbistamas või
kastis käib, on ta imekombel täiesti tasa ega jutusta üldse. Ilmselt on ta
aru saanud, et öö on magamise ja vait olemise aeg 😀 Ja lõunauinakute ajal
tahab ta alati kas sülle, või veel parem, kõhu peale tulla – tundub, et
koos pikutamisest peab ta kohe eriliselt lugu. Mis on veel kohutavalt
armas, on see, et ta hakkab enamasti sekundi pealt nurruma, kui ta sülle
rabada (isegi kui tal pole parajasti sületuju ja minema üritab niheleda).
Ja koju tulles on ta alati ukse vastus ja viskab end kohe jalgade juurde
pikali ja hakkab igatepidi jalus aelema 😀 Ja ninasid tahab ka kokku
hõõruda. Ta on lihtsalt uskumatult armas ja uskumatult sotsiaalne ja
lähedust hindav kiisu 🙂 Vahepeal naerame, et on tunne, nagu oleks hoopis
koera võtnud. Sest lisaks sellele tugevale tahtmisele koos mängida ja kogu
aeg koos olla, ta ka kähiseb tihtipeale akna taga mööduvatele inimestele,
kui need aknale liiga lähedale tulevad. Vahel lausa annab käpaga vastu
akent, ise susisedes samal ajal. Tal on võimalus ju mitte
provokatsioonidele alluda ja aknalt ära tulla, aga ta võtab hoopis
kaitsepositsiooni sisse. Samas inimesed möödudes tihtipeale jäävad seisma,
et teda vaadata ja seda ei saa neile pahaks panna, sest ma ise olen
veendunud, et ta on kõige ilusam ja erilisem kass üldse 😀
Ah, ja üks päris uskumatu lugu ka: üksvahe oli mul üks käsi haige ja
valutas tuimalt, nii et ma magades hoidsin seda kätt kuidagi sirgelt ja
endast eemal. Ja üles ärgates oli Isis end just selle käe peale kogu oma
keha pikkusega magama sättinud ja soojendas seda on kõhuga. Mida ta muidu
kunagi ei tee, ta ronib ikka alati kõhu peale, kui koos pikutamise aeg on.
Mina arvan, et temas on midagi maagilist 🙂