Rõõmu kõrvale muret ka

Täna läks koju oma uue toreda peremehe juurde väike villapall Hesse 🙂 Hesse saavutas kojuminekuks nurrumise ja sõtkumise kõrgkunsti.
DSC03565

Õnn kaasa, armas Hesse!

Õnn kaasa, armas Hesse!


Lisse on samuti kodus kõik oma pätitembud juba ette näidanud ja kuigi suur kass teda (veel) ei tunnista, on seal kõik hästi.

Hoiukodus on hästi aga ainult Vilbertil. Tema sööb ja mängib kolme eest.

Väikest õde turvamas

Väikest õde turvamas

DSC03592
Kesse ja Misse aga elavad vaktsineerimist üsna raskelt üle. Ei taha süüa, ei taha mängida. Oksendavad. Täna näitasin nad arstile ette, kelle sõnul vahel lihtsalt juhtub nii vaktsineerimisjärgselt. Kliinikus said kumbki kaks süsti ja konservid kaasa. Olin juba ei tea mitu loomapoe pasteeti ära proovinud, rääkimata kanast ja hakklihast, eks nüüd proovime edasi, kuidas läheb.
Hommikul enne kliinikusse minekut

Hommikul enne kliinikusse minekut


Siin on viimased pildid nelikust enne Hesse kojuminekutDSC03585

DSC03568

Advertisements

Viisiku uudised

Vahva viisik reisis eile Vilde tee loomakliinikusse, et saada esimesed vaktsiinisüstid. Kassilapsed oli väga tublid ja lasid ennast rahulikult vaadata-kuulata-torkida. Kõik said omale isiklikud passid ja kiibid.
060

054
Kassipoiss Vilbert äratas tähelepanu oma suure kasvuga. Vilps on tõesti tavalisest 2,5-kuusest kassipojast palju pirakam. Karv läigib kõigil mustikutel, isu on neil hea ja menüü üle nad ei kurda.
Kliinikuseikluselt tagasi jõudes sättisid väsinud Lisse ja Hesse ennast üksteise kaissu magama. 087

Lissele lõppes eilne päev aga hoopis erakordselt. Väike asjalik Lisse sõitis koju. Esialgu küll katseajale, vaatamaks kuidas teise kassiga suhted klapivad.
Esimene info on, et suur kass tegi ennekuulmatuid hääli ja sisinaid uustulnuka peale, aga pere on kannatlik ja loodame kõik, et uus pereliige võetakse lõpuks ikka omaks.

Ole tubli, armas Lisse!

Õnn kaasa, armas Lisse!

Viis nurru

Lõpuks ometi tuli ka Vilberti seest nurr välja. Üleeile õhtul nurrus ta kohalikku kassi märgates 10 sekundit ja eile 3 korda 10 sekundit 🙂
Mis sest et varbad higistavad ja silmad on ähmi täis, aga nurr on kirjas ja see on ju alati üks tore verstapost tänavakassist kodukassiks õppimisel. DSC03355

DSC03336

DSC03307
Vilps on muidu üks kõvemaid möllumehi, aga ega ülejäänud neli ka alla jää. Kui mustad notsud on matsutades hommikusöögi lõpetanud, siis algab selline madin, et ma parem hoian eemale. DSC03304

DSC03185 Kuulda on matse vastu ust ja asjade kukkumist. Kellegi püha eesmärk on kätte saada üks kokkurullitud rätik pesumasina ja seina vahelt. Üsna edukalt – hommikuks on see oma õigest asukohast ikka võimnalikult kaugele lohistatud.

Uus mänguasi, uued iseloomustused

Kuna lastele uued mänguasjad meeldivad, saabus viisikule luuramismängudeks uus põnev krabisev tunnel. Alguses oli natuke hirmus ka, pidi kõigepealt käpaga togima ja vargsi nuusutama. Aga praeguseks seal elatakse, magatakse, maadeldakse. Liikumatult seisab tunnel ainult une- ja söögiajal. DSC03072 DSC03044 DSC03112
Kõige suuremad mürajad on Vilbert ja Lisse. Kohe nende järel tuleb Hesse. Kesse ja Misse on natuke tagasihoidlikumad, nemad eelistavad vahel mängimisele korralikku kassipojaund või niisama vaatlemist DSC02958
Lisse on tubli kassitüdruk – tema nurrub juba ka siis, kui pai teha mänguhoos või aknalaual pikutades. Kõik peale Vilberti nurruvad süles.
Hesse on naljatilk – enne süllevõtmist teeb ta kurja karupojanägu ja susiseb, aga süles on ta viisikust kõige sõpsim, muudkui sõtkub ja keerutab.
Ka Lissel pole probleemi kõht ülespidi keerata ja peaga vastu paikätt puksida.
Väike Misse, kes alguses oli kange ja põrnitsev, on nüüd kõige kõvema nurrupõrriga ja tukub heameelega kurgu all.
Kesse on kullatükike, leebe ja rahulik kassipoiss. Vaatab suurte silmadega otsa, keerab käpad muhvi ja naudib iga süleminutit täiega. Kui kodukass mööda läheb, siis on huvi suur ja nurr keeratakse kõvemaks. DSC03099
Aga Vilbert, see vägilane – tema on visanud mulle oma valge kinda ja nüüd ootab, kas ma saan usaldusvõidu või veel ei saa. Vilpsul on suu kogu aeg susinaks lahti. Õieti sealt ei tulegi enam susinapoegagi, aga ju ta arvab, et nii on kindlam. Käpaga ta enam ammu ei vehi ja süllevõtmisega pole mingit probleemi, aga see suurt kasvu, väikese väriseva kassipojasüdamaga Vilbert ikka veel kardab. Varbad lähevad niiskeks ja väike värin on sees. Magama jääb ta süles küll, natuke ohkab ja juba ongi silmad kinni vajunud. Mina silitan kahe käega võidu, aga edusammud on visad tulema. Loodan siiski, et Vilps võidab just sellise paraja marakratina kellegi südame. DSC02967

Väikesed väänikud

Tunnen mustikuid juba natuke paremini. Näiteks tean, et Misse ja Kesse on üksteisele tugiloomadeks. Nad magavad peaegu alati koos ja ega ma neil eriti vahet teegi. Siin väike galerii nende unepoosidestDSC02897 DSC02819DSC02844Alles siis, kui kätte võtan, saan aru kumb on kumb. Kesse on leebe ja pehme. Misse on tõrges ja kange. Kesse nurrub juba mitu õhtut, Misse pole seda nägugi. Süles istub tegelikult Misse ka täitsa mõnusasti, aga ma arvan, et temast tuleb üks isepäine väänik.
Täna hommikul avastasin küll ühe neist eraldi põõnamas – oli end täpselt uksenurka tekikesele kerinud. DSC02905
Aga ei! Just praegu hakkas Misse mul süles nurruma :)! Vaatasin ruttu saba alla ka, et kas ikka on Misse mitte Kesse.

Eile õhtul veel täiesti kaugel nurrusr

Misse – eile õhtul veel täiesti kaugel nurrust

Ma ei oska oma elevil olekut täiesti ootamatust nurrust kuidagi sõnadesse panna, aga võib rahul olla küll – neli viiest olemas. Lisse küll ühel õhtul nurrus ja teisel mitte, aga praeguseks siis kõik peale Vilberti hakkavad süles põrisema.

Konserviavamise peale tulevad kõigepealt nõudlike nägudega Vilbert ja Lisse.

Kas saab juba!

Kas saab juba!

Vilbert on teistest pool kilo raskem ka, mis seal imestada.

Kõige toredam on, et kurja kassipoja hoiatusega hoiukoju saabunud Hesse on broneeritud ja pärast vaktsineerimist läheb ta päris oma koju. Pahura näoga väike villapall on nüüd viisiku kõige suurem sõtkuja ja sülenautija.

Morn Hesse hiirega

Morn Hesse hiirega


Lähen panen nüüd vorstikesena magama veninud Misse vannituppa ja võtan Vilberti, äkki on tähtede seis nurrule soodne…

Ruumi juurde

Oli näha, et puuriselamine hakkas viisikule kitsaks jääma. Nad küll väga suurt kaost ei tekitanud kunagi, aga kui mänguks läks, siis oleks ikka kaugemale põrgelda tahtnud küll. Korjasin siis mustikud hommikul transakasti ja disainisin kassipojatoa jälle ümber.
Tagasi tulles hakati mõõdetud sammudega tuttavalt lõhnavat ruumi üle vaatama ja läks umbes 10 sekundit kui Lisse juba saba rõngasse tõmbas ja kangete käppadega hüplema hakkas. DSC02736DSC02751 Kohe järgnesid ka teised. Hesse jäi küll veidi eemale jälgima ja huvitaval kombel teeb seda nüüd ka õhtul. Maadleb ja mürab küll, aga hoiab rohkem eemale, uksele lähemale.

Mõtlik Hesse

Mõtlik Hesse


Veekausist vesi igatahes juba lendab, krõbinad samuti, vann on juba avastatud ja kõik kapinupud hammastega läbikatsutud. Aknalauale väiksed topsikud veel ei ole jõudnud, vist ei oska veel kratsipuud ära kasutada.
Huvitav on nüüd jälgida, kes kuhu end magama sätib ja millised mängud on lemmikud.
Natuke pesakastist välja voolamas

Natuke pesakastist välja voolamas

Sülemustikud

Kassipoegadel käib palju külalisi 🙂
Mulle see sobib, sest kõik saavad otsekohe musta karvapalli sülle ja edasi tehtagu paisid. Mustikutele süles meeldib – kes jääb vaguraks, kes hakkab ringi uudistama, kes laseb silma looja. Väga mõnusad õhtuste puhkehetkede kaaslased. Puuris läheb möll jälle edasi ja huvi inimese vastu jääb kuskile järjekorra viimaseks.
Mõned pildid erinevatest süleloomadest

Lisse

Lisse

Misse degusteerib Apla Kiisu Rändkohviku menüüd

Misse degusteerib Apla Kiisu Rändkohviku menüüd

Kesse

Kesse

Hesse ja Misse

Hesse ja Misse

Vilbert ehk Vilps

Vilbert ehk Vilps

Hesse ja Misse

Hesse ja Misse

Hesse toetub Missele

Hesse toetub Missele

Misse

Misse

Must pesakond Mustamäelt

DSC02392
Hoiukodusse on saabunud vahva viisik Mustamäelt. Tänavakassi pojad, kelle paitamise ja sülesistumise õpitoad on alles alanud. Mõned õpilased on juba täitsa edasijõunud, mõned vajavad veel järeleaitamist, aga alle kahekuused põnnid harjuvad reeglina kiiresti. Sündinud on nad umbes 20. märtsil 2013 ja kinni püütud eelmise nädala jooksul. 3 poissi, 2 tüdrukut.
Nende ema on Mustamäe kõige kavalam ja ettevaatlikum kass ja teda ei ole juba pikka aega olnud võimalik kinni püüda. Lõkspuuri ta ei lähe ja inimest lähedale ei luba.

Mul on paar päeva olnud aega uute hoiulistega tuttavaks saada ja enamvähem hakkan neil juba vahet tegema 🙂 Alguses panin pärast süleseanssi tegelasi ükshaaval transpordikasti ja siis võtsin järgmise, et keegi oma järjekorrast ilma ei jääks. Valgenina Vilbertiga pole muidugi mingit küsimust, aga ülejäänud tegelased on meetri kauguselt vaadates kõik ühesugused mustad pisimütakad. Täna võtsid nad koristamiseks tühjas puuris suurema maadluse ette ja siis mul oli küll silme eest täiesti must.
Nii lühikese tutvuse järel ma ei oskagi neist rohkemat kirja panna, kui et head kodu on otsimas:
VILBERT – valge ninaotsa, kurgualuse ja sokkidega pesakonna kõige suurema kasvuga kassipoiss. Lasi ennast kõige kauem lõksu meelitada. Tema vehib igaks juhuks veel käpaga ja teeb naljakaid väikeseid plõksatusi ja kähinaid. Süles on natuke kange, aga rahulik ja lubab endaga kõike teha.Tal on imearmsad roosa-mustatäpilised varbad ja valged kõrvatutid.
HESSE – tema sai püütud neljandana ja ka tema näeb natuke pahur kogu aeg välja. Aga palja käega saab ilusti sülle võtta, kus ta ennast väikeseks muhuks sätib. Tema on poiss ja kõige rohkem mõmmiku moodi, natuke ümar, paksu karvaga, millest turritab päris palju ka valgeid karvu välja. Imelikke tuhahalle laike on kasukas, aga arvan, et see on titekarva omapära. Ei saa salata, minu salajane lemmik 🙂
MISSE – kõige väiksem tüdruk, u 800-grammine, samal ajal kui Vilbert on kasvanud 1,2 kiloseks. Lihtsalt imearmas, natuke totu nägu peas, ikka teiste seljatagant piilumas. Eile hilisõhtul jäi mul süles magama nagu väike mänguasi.
LISSE – teine tüdruk. Teda eristab ühe haige silma järgi. Silm saab juba ravi ja ei ole võimatu, et saab päris korda. Otsekui kompenseerimaks seda väikest iluviga, on temas praegu kõige rohkem julgust ja inimsõbralikkust. Lisse on leebe, aga samas tahaks süles olles pigem ringi uudistada kui rahulikult pikutada. Algatab praegu mängud ja on üldse õhtujuht.
KESSE – koos Lissega esimesena kinni püütud, poiss. Tema kohta ma praegu ei oskagi suurt midagi kirjutada, sellepärast jäigi tema nimeks Kesse 🙂 Kes on Kesse, selgub seega mõnevõrra hiljem. Praegu tean, et talle süles meeldib ja et tal on imenatuke valget mustas kasukas, nagu teistelgi pealtnäha mustadel. Süles täitsa mõnuleb.
On teada, et üks kassipoeg (võib-olla ka kaks) on veel, aga viimastel päevadel pole teda kahjuks näha olnud.

Pean leidma aega nende kõigi jaoks, aga viiega on ikka raskem küll kui ühe-kahega. Olen tavaliselt arglikuvõitu kassipoega hoidnud enda juures ja paitamistega harjutanud vähemalt tund aega õhtuti ja kauemgi, aga 5 tundi on mulle natuke raske ülesanne. Olen siiski optimistlik ja arvan, et saame sõpradeks üsna pea. Juba mängivad minu nähes ja enam ei istu puuri taganurgas nagu esimesel päeval.

Natuke väsinud kolmik

Natuke väsinud kolmik

Julge Lisse

Julge Lisse

Hesse. Vist :)

Hesse. Vist 🙂

See peaks olema Kesse :)

See peaks olema Kesse 🙂

Lisse näitab eeskuju

Lisse näitab eeskuju

oi kui pikk keel :)

oi kui pikk keel 🙂

väike Misse

väike Misse

Vilbert, kes muu

Vilbert, kes muu