Kassikeelekursus

Täna hommikul juhtus nii, et kui mina juba ärkvel, aga veel voodis lugedes, hüppas Duran mu juurde nagu ikka.
Käib mul vastu külge pugemas ja nurrumas.
Täna tundsin, et käsi läks märjaks. Ja kui ma siis vaatasin, soristas ta otse mu kõrvale tekile. Ma olin täiesti jahmunud ja ei osanud midagi teha. Jõudsin vaid mõelda, et ei hakka kohe kiljuma ja teda tõstma. Lihtsalt vaatasin, kuidas tiigist sai järv ja nihkusin vaikselt alt ära.
Duran tuli mulle ütlema, et kas ma NÜÜD saan aru, et tal on kõrini sellest viimati tulnud karvasest loomast.
Saan küll 😦
Eile ütles ta seda arvutitooli kaudu.
Ma näen, kuidas nad üksteist jõllitavad ja kuigi kaklusi oleks nagu vähem, need kaks omavahel üldse ei klapi.

Raske on niimoodi ja kiireid lahendusi ma ei tea.

Aga pildid panen hoopis Triitonist ja Trinist. Seda teise poolega pildi ma ei julgenud suuremale ringile postitada, aga siia see sobib. Elu nagu näitaks natuke tagumikku.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.