Triinu

Triinu jäi ühel päeval nii kaunilt kaadrisse, et kirjutan mõne sõna hoopis temast.
Triinu on minu esimene tänavakass. Ma ei olnud siis veel kuskil MTÜ-s ega teadnud midagi sellest, kuidas need asjad käivad. Aasta oli 2005 ja tööle läksin siis vahelmööda Telliskivi tänavat. Pelgulinna Rahvamaja ees istus igal hommikul üks väike triibik, mitte enam poeg, aga selline lapseohtu. Toidukarbid olid ka.
Kuna ammu oli mõte Kiusule sõber võtta, siis läksime ühel õhtul vaatama, kas see kass tahaks kaasa tulla. Tahtis küll, hoopis sülest enam maha tulla ei tahtnud. Kodus magas ta diivanil väga kaua ja reageeris ainult sõna Triinu peale.
Siis oli Tiina Toometi kliinik veel Kopli tänaval ja seal selgus, et tegu on umbes pooleaastase tüdrukuga. Steriliseerimine sai ruttu tehtud ja Triinu sünnipäevaks sai 13.05.2005.
Nii et ta saab varsti 14-aastaseks. Kiusu, kes ei saanud iseloomude sobimatuse tõttu Triinust kunagi endale päris sõpra, on juba mitu aastat üle vikerkaaresilla, aga Triinu on selle maja primadonna edasi.
Juba mitu aastat tagasi hakkas ta sagedasti oksendama ja ultraheliuuring ütleb praegu, et ta elab vaid ühe neeruga. Õnneks on selle tubli neeru näitajad üsna head, mitte väga normist väljas. Proovin selles kassikarjas talle neerutoitu anda, aga sellega on nagu on – ideaalselt ei õnnestu. Ultraheli on näidanud muutusi ka soolestikus ja maos ning varsti seamegi sammud uutele uuringutele. Viimatine, kuu tagasi tehtud vastus viis Triinu jälle tagasi Prednisoloni kasutamisele, mille vahepeal saime ära jätta, kuid oksendamine tuli siis tagasi.
Triinule teised kassid eriti ei meeldi, välja arvatud Andy on kõige lähemal sõbrastaatusele.
Ta näitab oma suhtumist välja närviliste kräunatuste, seljanaha võbeluse ja ühest toast teise kappamisega. Sellega, et ta peab saama igaõhtuse minu peal lamamise minutid justkui kinnitades, et tema on kõige tähtsam. Aga voodis vanamoodi kaissu ta enam ei tule, kuna Urr on seal kuskil ka.
Vahel on mul tõsiselt kahju, et Triinu elu ei ole parim võimalik. Talle päris kindlasti meeldiks olla ainus kass. Paraku tal ei ole vedanud perenaisega – sattus selline, kes tahab samas elukohas veel mitmeid tema liigikaaslasi pidada. Ei teagi, mis on hullem – kas see, et paljud neist ei lähe väga kaua ära või see, et neid siiski muudkui vaheldub. Just kui jõuab enamvähem harjuda.
Ohjah, kõike head ei saa mitte kuidagi.
Hakkama siiski saame, tervisenäidud on iga poole aasta tagant kontrollimisel ja elu koos Toidulao Juhatajaga ehk Näljaga on jätkuvalt võluv.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.