Elu Urriga

Urriga kuigipalju põnevat ei juhtu. Tunneb ennast nagu kodus. Voodi on tema oma ja teised julgevad seal käia väga harva. Mul õnneks on ikka lubatud oma poolel magada 🙂
AD saavad ta käest vahel sugeda, millest on kahju ja mis on üllatav. Nemad ju tavaliselt võtavad uued kõige leplikumalt vastu. Teistega hullu ei ole, kuigi ma näen, kuidas ta vahel luurab ja varitseb.
Samas võib minna terve päev ilma et keegi kurdaks.
Minu eest on ta õppinud põgenema, sest määrin tal iga päev igemeid. Ainult sügava une pealt saan ta kätte.
Võrreldamatu varasemaga on tema mänguisu. Kui ta päris alguses ainult magas ja vaatles, siis nüüd ta muudkui kargleb oma lemmiktuustiga. Olen selle kinnitanud laua külge rippuma. Pallid sobivad ka väga hästi. Sellest videojupike

ei oska kommenteerida 🙂

lumepalliga

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.