Maagiline öölaps ja kõige suurem sõber

Nädal on just paras aeg, et hakata aru saama, mis loomad mul siin elavad.
Istun igal õhtul vähemalt tund aega koos Frode ja Tillega, kui saan, ka rohkem. Hommikuti on hommikusöögile ja liivakastikoristusele lisaks vähemalt viis minutit puhast paitamist.
Tillest sai mõni päev pärast sissekolimist kassipoeg, kes on kohutavalt rõõmus mu üle. Et ma üldse tulen ja olen. Viskub mu susside peale ja hakkab rulluma. Kui ma maas padjal istun ja loen, siis ta tule varsti ülejäänud padjaservale ja nihutab end mu vastu. Täna tuli kaks korda ise sülle. Puksib ja müksab, nurrub ja sõtkub. Kui nüüd ometi keegi sellest mustvalgest kaugemale näeks…

Frode aga jooksis esimesed päevad iga mu liigutuse peale eest ära, kõhisedes ja kartlikult. Pesumasina otsas on turvapunkt, seal sain silma ravida ja seal hakkasid meil söötmise seansid. Tille ei ole kosunud sama kiiresti kui vennad. Nägin ka arvatavat põhjust. Ta ei ole ablas, vaid hakkab tasakesi nakitsema ja kohe loobub, kui on väiksemgi heli või segamine. Kausist ka süüa ei taha, mida madalam nõu, seda parem. Igatahes sõi ta nädal aega iga päev ka mu peopesalt ja sõi isuga. No jätkame, peaasi, et laps kasvab 🙂
Eile sain aru, et jää hakkab tasapisi murduma. Olin põrandal nagu ikka ja ta tuli esimest korda mu kõrval olevale kratsipuule, minust 10 cm kaugusele. Pani käpad muhvi ja lihtsalt jälgis mind. Lubas silitada ja ei läinud ära.
Aga täna! Täna hommikul läksin paitama ja süüa andma. Frode oli üsna vagusi aknalaual ja ei tahtnudki paikäe eest ära minna.
Ma siis muudkui silitasin ja samal ajal teise käega Tillet. Nägin, et Frode näost kadus pinge ja lõpuks ma tundsingi-kuulsingi nurrumist! 🙂
Tagumik tõusis vaikselt üles ja nurrumine läks üha tugevamaks. Olemas! Kuulsin, et eelmises hoiukodus ta oli nurrunud vaid teise kassi vastu nühates, seega oli see põhimõtteliselt esimene ametlik inimnurr.
Frode ongi üks “raske juhus”, aga aina rohkem hakkan uskuma, et ka talle on kuskil see õige kodu, kes ei karda kartlikku.
Treenime veel seda “inimene on hea” asja ja ehk sulab hirm ning ettevaatlikkus palju väiksemaks.

Eile käisime kliinikus, et vaadata, kas lõpuks õnnestub kordusvaktsiin teha. Frode silmad olid vaheldumisi põletikus, aga raviga sai päris hästi kontrolli alla. Frode oli tubli poiss ja kakssada grammi juurde võtnud ning venna ka natuke.
Lümfisõlmed olid veidi suurenenud mõlemal, aga seenekontroll oli täiesti negatiivne ja arsti otsus oli vaktsiin ära teha.
Seiklesime õnnelikult läbi esimese lörtsi koju tagasi ja nüüd veel jälgin, mis tervis teeb.

Nädala pildid:

Tille on sülekass.

 

Selline pilk esimesel nädalal. Ei usalda!

Tille oskab alati natuke murelikuna näida.

 

Vibalik-sisalik Frode

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.