Kuritegelik hooletus ehk palju draamat

Viimasest postitusest saadik on palju juhtunud.
Püüdsin kinni kassiema, ta on nüüd juba steriliseeritud ja tänasest Kassijaamas. Armsal Tähnil algab nüüd uus elu.
Tean ja näen, et teisi poegi on veel kaks, samuti halltriip ja pruuntriip, nii hästi kui näha on.
Kuna pojad on väga arad, küpses mõte ema kinni püüda, lootuses, et siis lapsed näljasena rohkem valmis lõksu minema.
Esmaspäeval algas puhkusenädal ja kohe hommikul läksingi jahile. Ei olnud kedagi. Lõunal aga pärast natukest istumist tuli ema ja üks poegadest. Esimest korda nägin poega mujal kui madratsite kuhja otsas.

natuke enne ema kinninabimist

Kaasas oli mul suur transakast, kuhu loopisin maiuseid ja tähnik sinna järgneski. Alguses oli tagakoivake väljas, aga lõpuks sain ukse kinni. Paanika ja rapsimine. Katsin linaga ja sain oma suurimaks kergenduseks ja rõõmuks loa kassi kliinikusse viia steriliseerimiseks. Kui käes, siis mida enam oodata.
Õhtul kolmandat korda tagasi minnes aga poegi näha polnud.
Eile hommikul ma minna ei saanud, aga õhtul sain seal ainult raamatut lugeda. Ei kedagi, ei midagi.

Täna olin hommikul seitsmest kohal. Kassipojad tulid välja. Uudistasid ümber lõksu, sõid mis kätte said, aga sisse ei läinud…

ei tule ma kuhugi!

Otsustasin siis lõksu ümber keerata, kuna tundus, et nad liiguvad rohkem eespool. Tegin konservist raja ja läksin jälle eemale. Natukese aja pärast kuulsin oma lemmikheli ehk lõks läks kinni. Halltriip oli sees! Viskasin lina peale ja vaatasin jahmunult kuidas saak toiduluugist väljub… Olin selle lahti jätnud, kui võtsin sealt konservi raja tegemiseks.

Jäin siiski veel ootama ja varsti nägin pruuntriipu poolenisti lõksus, aga siis välja tagurdamas. Oli aeg minna Tähnile järele, panin asjad kokku, süda valu ja pettumust täis.

Ma ei tea, millal halltriip jälle julgeb lõksu astuda, aga vähemalt taktika oli õige. Poegadel on kõhud tühjad. Ma jätan neile küll vett ja süüa, aga mitte palju.

Kliinikus sain nõuande proovida emaga meelitada. Tundus hea mõte ja nii sai Tähni lisaks taksosõidule ka esimese trollireisi. Pani lõksu tema puuri vastu. Olime selle kliinikus veel tugevamaks kokku teipinud, sest see loom kippus ennast välja närima. Läks ligi tund, ema tegi vahelduva eduga hääli, pojad hiilisid jälle ringi, aga lõpuks läks pisike arglik pruuntriip piisavalt sisse ja oli tõesti mul käes!

süsteem kassiemaga

Armas Triitoni kasuema tuli jälle autoga appi ja nii said mõlemad Kassijaama viidud. Esialgu eraldi puuridesse. Ma ei taha poegi õe-vennaga kokku lasta, et nende koduvalmidust mitte mõne uue parasiidi või muuga ohustada.

Kolmas triibik on väike ehmu, lubas endale turjarohugi nii ära panna, et ma ei pidanud teda kookoniks mässima. On Tiksust-Fiksust väiksem.

emme Tähni saab lõpuks natuke puhata

Õhtul lähen muidugi uuesti ja kavatsen lõksu natuke maskeerida.

Elu teeb natuke ilusamaks see, et Fiksu hakkas eile nurruma 🙂 Minul silmad märjad. Tiksu on ikka veel väga kange ja mõlemad susisevad jätkuvalt, aga puur on hommikuti segamini ja üldse näevad nad nüüd tavaliste kassipoegade moodi välja. Tänasel süleseansil Fiksu ei nurrunud, aga Tiksu keeras end puuris selja peale ja oli lihtsalt ülinunnu. Mõned nunnupildid: 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.