Ümberkorraldused

Jälle üks ühine kassipojapostitus. Kätte jõudis aeg, kui ajutine hoiukoht kastikiisude jaoks sai otsa. Kastitoojal on sellest muidugi ükskõik, aga mul halle juukseid veel rohkem. Ühtegi head lahendust ei ole, aga sai siis lõpuks nii, et eile kolisin Mirjami ja Mäurami Simmo ja Sia asemel vannituppa. SS aga jäid minu koju lahtiselt, ilma oma toata. Olen neid tasapisi sellega harjutanud ja üksiolemisi järjest pikemaks venitanud. Kõik on olnud hästi, kaklusi suurtega ja ootamatusi pole ette tulnud. Pigem mõtlesin, et mis meie öörahust kahe möllukutiga saab. Saigi siis see esimene öö koos kuue suure ja kahe väikese kassiga mööda ja äratas mind kell kuus hoopis Leila, kes mööda aknalaudu ja kardinaid mingit putukit taga ajas.

Simmo aga tuli mulle õhtul hoopis kaissu, kurgu alla täpsemalt, varsti tundsin, et keegi pisike tuli veel, aga rohkem ei mäleta. Nii nad hommikuni kuskil minu juures olidki, enamasti omavahel pead-jalad koos. Võib-olla see mõjutab, et ma ise olen harjumatult kaua üleval ja lapsed ka. Vaatan MM-i ja samal ajal SS teevad oma sporti – tõkkejooksu, kaugus- ja kõrgushüppeid, sprindidistantsidest rääkimata.  Väsitavad end ära ja siis on uni magus. Eks paistab, kuidas edasi.

Simmo ja Sia on uskumatult toredad kassipojad. Nad on inimese küljes kinni, aga parajalt. Nad on nii rõõmsad, helged, hea iseloomuga. Välimuselt imeliselt armsad. Simmo justkui naerataks kogu aeg, pea läheb tihti viltu. Nurruvad lõputult, kana peale tehakse aga spetsiaalset kiurrrrrrrrri.

Sial aga on tüdrukkkassi kohta naljakas natuke jämedamat sorti koon, mis teeb teda omanäoliseks. Nad ei ole sugugi tüütud, va kui Simmo ei lase mul rahulikult arvutis trükkida, vaid udjab mu hiirekätt 🙂 No ja rõdukäikudeks pean neid eraldama. Selleks kasutan meile hiljuti kingitud koertele mõeldud kergpuuri, kus neile meeldib tukkumas käia.

Mina ei tea, kas toredamaid kassipoegi on üldse olemas ja järjest enam tunnen, et niikaua kui nad on väikesed ja üksteisest sõltuvad, ma neid lahutada ei saa. Kui koduotsimine kestab pikalt ja nad ajapikku üksteisest eemalduvad (nii nagu tegelikult juhtus AD-ga), siis mõtlen uuesti. Pikalt võib siin minna küll. Ma küll ei arvanud, et ükssilmsus võib niipalju mõjutada, sest kahe silmaga ja oma suurepärase iseloomuga ja ilusa välimusega oleks nad ilmselgelt küsitumad. Aga kui nii, siis nii. Meie oleme kannatlikud.

Muidugi ei ole midagi lihtsat sellise kassiseltskonna toitmisega. Ma ei saa jätta suurtele kassidele ööseks titekrõbinaid. Simmo neid sööb, Sia eriti mitte, aga tema õnneks näksib suurte omi. Õnneks tähendab, et ta ei ole näljas, kui muud toitu ees ei ole. Pehmet toitu andes koguneb parv teisi kasse, kes kõik tahaks seda rammusamat. Teistest kassidest paar peaks saama neerutoitu ja vähemalt üks üldse mitte midagi kaloririkast. Nojah… Head süsteemi mul veel ei ole välja mõeldud. Võib-olla saan hakata poegi koos vannitoas hoidma ja nad saavad vähemalt öösiti omale kohast toitu süüa.

Ühtlasi on nad anastanud suurte kasside lemmikkohad kratsipuul ja pole üldse tähtsust, et seal keegi ees on, ikka tuleb minna ja istuda peaaegu otsa. Lapse siiruse peale onu Triiton ei oska väga pahandada ka, läheb lihtsalt ära 🙂

Leila on neid vahel käppadega üsna kõvasti toginud, aga Trini lakub neil pead, see on küll väga armas.

eraldus- ja tukkumispuur

vitamiinipastat tahaks veel ja veel

teised otsigu muud kohad

ükskord magati diivani all
kes sealt küll oskaks otsida 🙂

 

Mirjam ja Mäuram aga kohanesid oma uues, natuke suuremas ja valgemas uues toas päris ruttu. Tuttavad lõhnad ja asjad tulid ju kaasa. Muidugi on nemad ka üliarmsad, aga kui SS kosuvad, muutuvad ümaramaks ja pehmemaks, siis MM on praktiliselt näljastreigil. Nad söövad peaagu ainult keedetud kana. Ühtegi konservi nad ei taha, krõbinaid (nelja erinevat olen proovinud) heal juhul 10 ööpäevas.

Nad on sellised kõhnakesed, rääbud ja kuigi müravad väga aktiivselt, siis  teeb see muret ikkagi.

Täna rääkisin arstiga ka, kes vangutas pead. Ütles, et tõelised kassid ja soovitas Whiskasit proovida. Hiljem saab segada juba ja edasi katsetada. Ostsingi siis titevarianti, aga peale nuusutamise seni edusamme pole.

Veel vana elukoha viimased pildid

triibusabad 🙂

Ja üks kolimisjärgne.

Pean mõtlema, millal SS ja MM kokku viia. Järgmise nädala alguses saavad kõik esmase või kordusvaktsiini ja õige oleks pigem sinnani oodata, aga paljad laigud on kuu noorematel tagasi kasvanud, vannituba on nagunii SS-i kaasavara täis ja ilmselt toimub kohtumisõhtu juba varem. Siis juba uued jutud.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s