Kõik see kamp

Panen värsked pildid kõigist viiest koduotsijast.

Simmo ja Sia on fantastilised – lustlikud, julged, paraja iseloomuga. Suurte kassidega oskavad käituda. Kellega vaja, kummardavad ette ja taha. Kellega võib, näritakse saba või mängitakse luurekat ja keksu.
Mina olen väga Väga Tähtis Isik. Minule piiksutakse, kui kõht läheb tühjaks ja minu sabas joostakse, kui ma kutsun. Minu sülle võib tulla ja minu nähes toidulaual käia (veepritsi juba õpime).
Oh kuidas ma tahan, et ei peaks neid kahte lahutama.

Duran ei lase oma puhkust segada

mis seal klaasi taga on?

Kastikiisud on samuti äraütlemata tublid, söövad ja mängivad. Vist magavad ka, aga seda ma ei näe 🙂
Keeruliseks teeb, et söövad nad peaaegu ainult kana. Natuke krõbinaid ka ja öösel on konservi paar korda limpsatud. Tuleb ikka vitamiini juurde anda. Homme pean olema umbes kümme tundi ära ja just keetsin terve kana purkidesse. Peavad hakkama saama, öö on ainult natuke pikem ja täitsa roosad ja rõõmsad on hommikul.

Mäuram korraldas eile õhtul väikese ehmatuse. Et mul igav ei hakkaks, hoidku selle eest. Hoidsin nende vannitoas transpordikasti, selle sees veidi aega Murjamit, kes oli saanud turjarohtu. Istusin ise nende juurde, kõik said mängima ja jälgisin.
Mäuram hüppas kastilt wc-potile ja sadas sealt alla. Nutuga. Esikäppa hoides. Oh islandisland küll… Kuidas saab põlvekõrguselt niimoodi kukkuda… Võtsin ta tuppa ja kuna süles ei püsi, siis pessa, et teised ei teeks talle haiget juurde. Pikali olles sudis veidi mänguasja sulgesid, siis jäi magama, siis ärkas, aga käppa kasutada ei tahtnud, natuke toetas. Magades ja ärgates nurrus väga tugevasti. Käppa lubas samas katsuda. Helistasin Loomade Kiirabisse ja nagu ikka, soovitati kohale tulla kui rahakott lubab, sest kassil on valus.
Kliinikus saime tükk aega oodata ja see inimpõlgur oli täitsa vagusi mu süles.

Arst katsus tugevalt ta käpad läbi, lasi tal kõndida nii laual kui põrandal, aga see oli muidugi rohkem madalroomamine.
Proovisime veel ja veel, aga lõpuks tulime ära ilma valuvaigistita, sest lonkamist enam nagu ei olnud ja ta on ikka nii väike. Visiiditasu ei võetud, mille eest olen väga tänulik toredale arstile.
Tegelikult Mäuram hoiab veidikene ikka seda käppa, aga jookseb ja mürab endiselt.
Sellised need mudilased Mirjam, Mäuram ja Murjam praegu on:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.