Mirjam, Murjam ja Mäuram

Kastikiisud tutvustavad end natuke ise.

Mirjam

Mina ei olnud alguses kõige väiksem, aga nüüd olen. Eile kliinikus selgus, et ma ei olnud vaatamata sellele, et uus emme mind toitis kogu aeg, juurde võtnud. Kõik olid väga-väga mures. Aga kui emme otsustas veel vähem magada ja veel rohkem minuga tegeleda, siis täna olin juba natuke kosunud.

Mul ei ole nii palju jaksu kui õdedel. Ma ei jaksa mängida ega ise süüa, aga ma natuke juba ukerdan ringi. Esimesel päeval ja ööl ma suutsin ainult lamada, käpad olid nõrgad.

Pissin sinna, kus ma olen, aga kakada proovin enamasti vähemalt pesast väljapoole, noh, alati ei õnnestu, aga keegi ei pahanda ka. Ma tahan hirmsasti selle sooja asja peal magada, aga suuremad õed trügivad kogu aeg ette. Süles ma lasen ennast toita küll, lutt mulle ei meeldinud, aga süstlast pole viga. See kanüüliasi mulle ka väga ei meeldi, aga emme on tugevam. Arstitädi käskis emmel mind ikka väga tihedalt poputada ja oli täna juba natuke rõõmsam minu üle.

Murjam

Mina olen kogu aeg teistest suurem ja tublim olnud! Ma oskan nurruda ka ja uue emme nina müksata oma ninaga ja talle kaela alla pugeda. Täna kaalusin ma juba 422 grammi! Eile ma küll oksendasin korraks ja olin natuke loid, aga varsti hakkas juba parem. Pasteeti tahan ka ise limpsida. Ja mängida! Mulle üldse ei meeldi, kui mulle käpast midagi sisse surutakse, hakkan nihelema ja kriiskama. Ükskord emme juba andiski alla, aga muidu ta ikka ilusti toidab mind ja paitab. Arstitädi arvas, et äkki ma saan esmaspäeval juba ussirohtu, see oleks lahe küll! Vist. Tahan väga, et teised õed ka minuga juba mängida jaksaksid.

Ja ma ei ole murjan, vaid Murjam, selge! 🙂

Mäuram

Mina olin alguses kõige tillem, 220 grammi, aga täna olin juba 324! Eile õppisin ma konservi sööma, spetsiaalset pisikeste kasside oma. Päris hea on, söön veel! Hommikul mu uus emme pidi lausa ootama oma piimapudeliga, kuni ma lõpetan. Täna ma ei lubanud arstitädil uut kanüüli panna, aga ma olen nii tubli juba, et saan niigi hakkama, vot!

Veidi oskan juba mängida ka, hiirekest käpaga katsuda ja õdede sabasid.

Ahe et miks ma Mäuram olen? No sellepärast, et ma mäuran. Närin süstalt ja lutti, urran ja undan. Ikka natukene, ega ma metslane pole, aga igaks juhuks, et nad ei arvaks, et ma mõni lihtne olen.


Aitäh, head lapsed, ma lisan ka mõned kommentaarid:

See on tüüpiline pilt. Kõik kohad pissi- ja kakalaike täis, koristada ei jõua niipalju kui nemad korraldavad. Ja Mirjam üksi, teised kaks toidu kallal.

Arstitädi juures

Mirjam ei saanud jälle soojaveepudelile löögile.

Aitäh kõigile, kelle toetus aitab kastikiisudel suureks kasvada!

 

Advertisements

2 responses

  1. Minu silmateral sai Murjam nimeks :* Nagu minu Blacky pisina, oli ikka paras murjam oma lutiga toitmise ajal, no karv toiduga koos ja paras sipleja 🙂 Oh nunnuke Murjam, juba kiindun sinusse :*

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s