Korraliselt kliinikus

Täitsa tore oli kokkulepitud ajaks loomakliinikusse minna, mitte süda ärevusest hüplemas ja murekorts sügav, ukse taga kliiniku avamist oodata.
Kõigepealt kaalumine. Sia oli 610 grammi ja Simmo 690. Tublid põrnikad! Mõlemal on lümfisõlmed veidi suurenenud, aga enam ravima midagi ei pea, ka silmadega ega kõrvadega pole väga vaja midagi praegu ette võtta. Uue ussirohu saavad ja nüüd on vaja vaktsineerimiseks veel kõvasti juurde võtta. Oppideni läheb veel tükk aega.
Simmo kehva silma ripsmed kasvavad sissepoole, nii et seal pole igal juhul silmalaugude plastikast pääsu ja eks siis selgub, mis veel saab. Ka Sia silmakest on vaja uurida uinutatud kassil.
Sel ajal, kui Sia oli ülevaatusel, tundis Simmo end transpordikotis täiesti vabalt, nii et arst ütles teda vaadates naeruga, et ta ei saa ju keskenduda niimoodi
Koduses vannitoas on neil aga uus komme, kukkuda vanni ja siis seal rätiku otsas magada. Varem olid nad kergemad ja mu süsteem töötas. Üle ääre riputatud ja kratsika toetatud rätiku abil said nad end vannist üles vinnata, aga nüüd kukub rätik vannipõhja. Ka hommikul leidsin ma nad sealt magamast. Loodan, et nad terve öö seal ei olnud, aga hädakisa igatahes ei tehtud.
Panin nüüd transakasti vanni põhja, las turnivad. Redel oleks muidugi eriti tore, aga seda mul pole.

sõime just hapukoort

kas midagi armsamat on veel olemas?

aktiivik juba võimleb, kui teine alles ärkab

aitab mul veerida 🙂

kuskilt tulevad lõhnad!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s