Paremini

Kassipoegadel-tiburullikestel läheb praegu paremini. Sial tõusis laupäeva õhtuks veel palavik nii kõrgele, et pidin süsti tegema. Ta hakkas kohe parem olla ja asus vennaga maadlema. Natuke enne seda oli ta liivakasti hüpanud nii, et esikäpad ei kandnud ja ta kukkus lõuale. Õnneks oli pehme maandumine. Sealt edasi aga on Sia Simmole juba üsna võrdväärne mängukaaslane olnud. Natuke kiiremini väsib ja käppades on veidi nõrkust, aga see paraneb kogu aeg. Palavikku ma ei olegi rohkem mõõtnud, sest kui kassilaps mängib, jookseb ja sööb, siis on ju kõik hästi. Homme käime kliinikus ette näitamas.

Simmo söömisega saab aga vahepeal nalja – ta kaabib ükskõik millele peale ja ei taha. Piisab aga sellest, et panen liha- või konservitükikese talle suhu, saab maitse kätte ja siis sööb rõõmsalt edasi. Naljatilgakene.

Juba jaksavad nad transpordikasti otsa hüpata, aga kui haigest peast magati rohkem kastis, siis nüüd ikka oma väikeses voodis. Täna hommikuks olid ka kausid tühjad ja Simmo, väike kirp,  jooksis kisades mulle vastu.

mu lemmikpilt

Ikka päev korraga, pöialt hoides ja lootes.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s