Paremini

Kassipoegadel-tiburullikestel läheb praegu paremini. Sial tõusis laupäeva õhtuks veel palavik nii kõrgele, et pidin süsti tegema. Ta hakkas kohe parem olla ja asus vennaga maadlema. Natuke enne seda oli ta liivakasti hüpanud nii, et esikäpad ei kandnud ja ta kukkus lõuale. Õnneks oli pehme maandumine. Sealt edasi aga on Sia Simmole juba üsna võrdväärne mängukaaslane olnud. Natuke kiiremini väsib ja käppades on veidi nõrkust, aga see paraneb kogu aeg. Palavikku ma ei olegi rohkem mõõtnud, sest kui kassilaps mängib, jookseb ja sööb, siis on ju kõik hästi. Homme käime kliinikus ette näitamas.

Simmo söömisega saab aga vahepeal nalja – ta kaabib ükskõik millele peale ja ei taha. Piisab aga sellest, et panen liha- või konservitükikese talle suhu, saab maitse kätte ja siis sööb rõõmsalt edasi. Naljatilgakene.

Juba jaksavad nad transpordikasti otsa hüpata, aga kui haigest peast magati rohkem kastis, siis nüüd ikka oma väikeses voodis. Täna hommikuks olid ka kausid tühjad ja Simmo, väike kirp,  jooksis kisades mulle vastu.

mu lemmikpilt

Ikka päev korraga, pöialt hoides ja lootes.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s