Kord üks, kord teine

Eile õhtul jäi haigeks Sia. Tahtis olla tubli ja asjalik, aga jalad ei kandnud. Õigemini vasak esikäpp. See rippus lõdvalt ja tundetult ning läks sissepoole tagurpidi, kui ta sellele proovis toetuda. Sia jääb sageli küüntega kuskile kinni ja mõtlesin esmalt, et minu nägemata on ta ennast kuidagi kõvasti venitanud või nihestanud. Sain arsti õnneks kätte ja juhtnöörid. Temperatuur oli õhtul normaalne, isu oli ka, aga pidin toidu panema nina alla ja aeg-ajalt tõstsin teda liivakasti, kus ta siis õnnetult proovis augukesi kaevata.
Hommikul aga oli juba palavik ja mu mõte liikus kalitsiviiruse peale. Mul on varasemast üks kogemus lonkava kassipoja ja kalitsiga, muidu seda seost ei oskakski väga leida. Liigesepõletik võib noortel kassidel sellega kaasas käia. Vaene väike Sia aga tudisebki jalgadel ja näen, et liikuda ta kuidagi ei taha, ainult pikali olla ja magada.
Mul läks kella kaheni öösel sellega, et hullumoodi aktiivset Simmot piirata õde kiusamast. Ta ikka mitu tundi kimas ringi ja oli täiesti pöörase energiaga. Mis on muidugi tore, arvestades olnut ja ümbritsevat. Asja ei teinud kergemaks seegi, et mu oma Triinul oli ka hommikuks uuringute aeg ja kell 21 võtsin kõigil toidud eest ära. Iga kord kui ma kanaga või konserviga vannituppa liikusin öösel, siis oli rongkäik järel ja ukse taga nõudlik kraapimine…

Hommikul viisin lapsed kliinikusse ja doktori esmane kahtlus oligi kalitsi. Haavandeid aga ei olnud, nii et jääme jälgima. Palavik oli aga küll ka päeval ja sain koju rohud kaasa. Väike põrnikas komberdas jälle magama. Nii-nii kurb on jälgida, kuidas teine on rõõmus kassipoeg ja üks küll tahab, aga ei suuda 😦
Simmole sidus arst mänguhiire transpordikotti, et ta õde ei kiusaks. Paningi just vannituppa transpordikasti paksu fliisiga ja tõstsin Sia sinna sisse pikutama. Ehk on seal seda maadlemist vähem ja võib-olla panen mõneks tunniks ukse kinnigi. Nojah, käisin vaatamas, Simmo on muidugi juba venna kaisus. Aga las olla, neile piskestelegi kassidele ju meeldivad kastid ja urud. Nüüd tuleb palvetada, et Simmo omakorda uuesti ei haigestuks ja Sia paraneks. Mittemängivat ja loidu kassipoega vaadata teeb südame katki. Nad mõlemad on üle mõistuse armsad ja peavad terveks saama!
Pildid on nii lühikeselt terve-ajalt ja need, kus Sia üksi, eile õhtust, kus tal oli juba paha.

siin veel terve

täna kliinikust tagasi

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s