Ma meeldin talle. Ta meeldib mulle.

Triiton.
See pilk tema silmades, kui ta on kratsika pesas, ma lähen mööda ja ei teegi pai. Teen-teen, peaaegu alati teen. Teen ka ninaotsa musi ja otsaette teen paipai ja panen lihtsalt oma nina tema kasukasse. Ma saan seda teha! Sellele kassile, kes kartis nii väga, et hoidis veel õues elades lõkspuurist eemale kaheksa nädalavahetust. Ta nurrub. Sõtkub. Rullub. Järgmisel hetkel pageb ootamatu heli või ükskõik mille pärast voodi alla, aga see ei loe. Triitonist on saanud hellik-kass, kellele mina lähen korda, isegi ilma teise, motivaator-kassita.
Ja ma saan tal küüsi lõigata! Siin on tulemus näha:
1kdg3c
Ja mõned teised toredad hetked veel:
img_0891

img_0889

img_0883

img_0874

img_0843

img_0729

img_0732

Selliseid peamükse aga on meil päevas mitu-mitu! img_0298

Külaliseid aga Triitonit peaaegu kunagi ei näe, nii et te peate lihtsalt uskuma.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s