Jõulud 2016

Üle pika aja on selline hommik, kus ma ei pea kuhugi aja peale minema, kiirustama, kohustuma tegema midagi kindlaks kellaajaks. Sellepärast, et keegi teine ka ei pea, keegi ei oota ega taha midagi. On pühad, rahulikud ja vaiksed.
Ma sain ärgata nii nagu mulle meeldib, tõustes väga vara, aga vedeledes edasi. AD nurrusid mu kõhupeal ja väikese üllatusena tuli mu käeulatusse ka Trini. Ta on tavaliselt vasakul nurgas ja eemal, aga täna oli täitsa lähedal, nii-nii tore.
Läksin vannituppa ja seal olid kaks argpüksi, Leila ja Triiton. Panin ülikiiresti ukse kinni. Küüned ammu lõikamata ja kassid lõksus, väga hea. Kes oleks seda arvanud, et Triiton lamab põrandal ja laseb mul küüned ära klõpsata. Natuke hirmus on muidugi, aga ta ei ole kuriloom, kohe üldse mitte.
Oh, ma praegu mõtlen, et kedagi ju ei huvita, mida ma jõulupüha hommikul teen, aga minu jaoks on need mu aja(elu)loo verstapostid, kus kassidel on märkimisväärne osa.
Vannitoas on muide kassid sellepärast, et seal on soe põrand ja kui ahi jupp aega kütmata, siis toimub seal väike tunglemine. Seal on ka üks korvpesa, mida mitte keegi ei tahtnud kasutada, kui see oli magamistoas või elutoas, aga mis on kogu aeg hõivatud, kui see on pesumasina peal. Väga sageli leiab vannitoa põrandalt Trini, kes suure osa oma elust on pidanud magama kuskil murul, kivil, parimal juhul pappkarbil. Ma vaatan teda ja mõtlen tänuga headele inimestele ja õnnelikele juhustele tema teel, kui hästi tal on lõppkokkuvõtteks läinud, et ta saab seda soojust ja täis kõhtu praegu täiega nautida. Täpselt sama ka Triitoni ja Leilaga. Ja ka kolmikuga, kes minu pärisloomad ja kes kõik tänaval sündinud.
Muidugi mõtlen ma ka neile, kel nii hästi ei läinud ja ma ei unusta mitte kunagi eelmise aasta jõule, mis tõid minu ellu nii palju kurbust, mis on siiani alles. Lihtsalt taha, pimedasse nurka surutud, kus ta nõrkusehetkedel välja pitsitab. Kurbusele aga ei tohi keskenduda, nii ei jää jõudu edasi minna.
Kui sain eile teada, et Kiusu haual, kuhu ma ise enam kuigi lihtsalt ei pääse, põleb jõuluõhtul küünal, siis ma küll nutsin ühe padja märjaks.
No aga siis teeb see tore karvane kamp mulle komöödiat ja kodud saadavad pilte ja kõik see tuletab meelde, et elus on palju rõõmu, millest kinni hoida.
Jakobi kodupiltidest teen peagi eraldi postituse, aga tänasesse sobivad hästi Traksi ja Kelmi jõulupildid Soomest. Ma sain kingituseks ka nende piltidega jõuluehted ja järgmise aasata kalandri. No on üks imeline kodu seal Soomes. Kui saaks, saadaks kõik oma hoiulised sinna…

img-20161224-wa0000

img-20161224-wa0001

Siis veel mõned niisama klõpsud eilsest ja tänasest. Just sellised nad praegu ongi, 2016nda aasta lõpus. Kes kodus, kes koduootel.

Trini, alati naksis

Trini, alati naksis

Trriton tahab ka sinna karpi, kus Triinu on

Trriton tahab ka sinna karpi, kus Triinu on

mõmmik Duran

mõmmik Duran

see kohutav pai Leilale

see kohutav pai Leilale

rõõmurull Andy

rõõmurull Andy

Triinuke

Triinuke

Triiton on agar kratsikakasutaja

Triiton on agar kratsikakasutaja

see voodi ahju vastas on väga nõutud

see voodi ahju vastas on väga nõutud

Soovin head aastalõppu kõigile, kes siia lugema satuvad. Pange küünal põlema, siis polegi nii pime 🙂
img_8733

Advertisements

2 responses

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s