Märtsikassid

Pealkiri ei viita sellele, et mul kodus kevadine kassikräun toimuks, aga mingi ühine nimetaja on ju vaja leida, kui juttu ja pilte tuleb hoiukodu märtsikuisest igapäevaelust.

Koma on oma koha selles elamises sisse võtnud ja ei lase ennast kellestki ega millestki segada. Ta on esimesena köögikapil ja igal pool jalus. Piisab mul seisma jääda, kui Koma tuleb ja toetab end mulle sussi peale. Kui ma istun, siis ta tuleb sülle. Kui ma söön, siis ta vahib mulle suhu 🙂
Sprint ja maadlus on meil täiesti igapäevased spordialad. Toimub üleüldine tagaajamine ja igaüks maadleb oma lemmikpartneriga. Koma on selles väga aktiivne ja tegutseb ka minu uneajal, pole veel teiste kombel õiget elurütmi ära õppinud.
Triiton ja Koma saavad ka kenasti kõrvuti eksisteeritud, Triitonil on hästi suur uudishimu tema vastu, käib salaja nuusutamas, kui Koma magab.
Triiton võlub mind aga ikka ja jälle. Tuleb mulle vahel külje alla, kui ma olen magama jäämas või ärkamas ja lihtsalt vaatab mind oma tõsise näoga. Ta on ka aina suurem paisõber. Olen hakanud katsetama, kas ma saan tal suu lahti teha, et järgmine ussirohi tabletina anda. Võib-olla isegi saan, sest Triitonile tuleb see täiesti üllatusena, et keegi talle sõrmed suhu topib ja ta ei oska isegi kuidagi rapsikult reageerida. Ainult et ühest tabletist ei piisa ja kas ta kaks korda järjest lubab. Eks siis varsti paistab.
Leila-Koma vihasevõitu omavahelised klohmimised on asendunud mängulistega.
Leila tõestas vahepeal, et nurr on tal alles, aga see pole mulle mõeldud. Tema nurrus siis, kui oli Durani kaisus.
Ma ei tea, miks mulle varem ei tulnud pähe Koma kammida. Olen seda nüüd teinud ja metsikul hulgal pehmet aluskarva välja kraasinud. Kui teised kassid on mul siledad mis siledad, siis Koma on natuke selline lendlev ja õrnalt kohev ning hästi pehme. Kammimine meeldib talle väga. Komale üldse sobib igasugune tähelepanu tema pihta, aga kui ma teda liiga palju ninale musitasin, siis pani mulle pehme käpaga mitu toud oimukohta. Ikkagi kass 🙂

Kassid on võrratud, aga on midagi veel, mis minus sooja tunde tekitab. Üks hea inimene, kes mind pigem kaudselt teab, on täiesti ootamatult Padi ja Pasteeti juba kaks korda varustanud puidugraanulitega kasside liivakastidesse. Ilma tasu küsimata tuuakse need kotid mulle praktiliselt ukse taha.
Ma olen täiesti siiralt liigutatud ja tänulik ning ei oska seda õieti isegi sõnadesse panna. Suur aitäh ka siitkaudu!

Märtsikasside pildid:IMG_7327

IMG_7428

IMG_7418

IMG_7437IMG_7434

IMG_7397

IMG_7401IMG_7388

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s