Maniküürimäng

Triitoni küüntega on nii, et ühe esikäpsu omad on lõigatud. Või pöidlal äkki ei ole, peab vaatama. Ma ju lõikan nädalas paar-kolm korda, sest muidu olen jälle ebausaldusväärne kui kahtlase näoga käpast kinni võtan. Nii et vaikselt sudin varvaste kallal ja vaatan, kus veel need hirmsad küünised paistavad. Tagakäppade omadest ma ei teagi, kardan, et ei õnnestu.
Seda keerulisemat käppa hoiab ta rohkem enda all ka ja no tegele siis!

Lisaks on majas komme küünetangid ära kaotada. Ma hoian neid kratsika ülemise pesa katte all, sest sealt on hea krabada kui Triiton pahaaimamatu on. Leian aga tangid kord voodist, kord põrandalt, siis diivanilt. Arvatavasti Triiton ise neid mänguasjana kohtlebki.

See pildiseeria tuli minu meelest nii armas. Triiton on nii armas!
Aga  lahingud ei ole läbi – veel vähemalt kolm korda pean kassist kavalam olema!

IMG_5621 IMG_5614 IMG_5613 IMG_5612 IMG_5610

Advertisements

2 responses

  1. Tõesti, siin pole pahurat ilmet ollagi! Nii armas! Aga tühja neist tagakäppadest, nendega tapeedi kallale ei lähe ju nagunii 🙂 Süles muidugi saab põtkida ja küüned lihasse surudes hüppeplatvormi orgunnida omale, aga põhirelvad ju ikka esimesed.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s