Kogemata

Triitonil juhtub. Ühel õhtul sel nädalal, kui koju jõudsin ja kõikseekass mul uksel vastas oli, oli Triiton meeltesegaduses ja puksis kaks korda peaga vastu mu kätt. Ise muidugi kohe ehmatas ja kaugenes seejärel. Rohkem pole seda seni juhtunud, kuigi pai saan ma talle söögiaegadel endiselt väga hästi teha, selja peale.
Täna hommikul aga, kui ma juba vaikselt ennast ärgates liigutama hakkasin, märkasin, et ka Triiton tuli voodi peale. Duran armastab esikäppadega mulle kõhule toetada ja niimoodi pikutada. Täna juhtus täiesti ootamatult selline lugu, et Duran läks ära ja Triiton tuli kohe asemele. Ta loomulikult ei saanud absoluutselt aru, et on otsapidi inimese peal ja ma lõpetasin peaaegu hingamise, et vaadata, mis ta edasi teeb, aga umbes minuti pärast ta juba hüppas lähimale kassile selga, et maadlema hakata.
Sain vahepeal telefoni haarata, et seda hetke jäädvustada, kus ta jällegi endale aru andmata mu teki otsas sõtkus. Teised kassid olid natuke eemal sel hetkel, aga ma loomulikult ei arva, et ta mulle tahtis kuidagi pugeda, kogemata juhtus 🙂DSC_0208
Triiton on ka aina vähem kartlikum. Jookseb küll voodi alla, kui ma liiga kiires tempos liigun, aga ei lähe alati enam ära, kui ma tahan kasvõi pilti teha.
Ma ütleksin, et ta on lausa võrratu. Silmad on kasukaga sama värvi ja enam ei ole neis niipalju pahurust, hoopis uudishimu, segatuna vähese ettevaatlikkusega. Ta on kuidagi üleni pehme ja voolujooneline, ümar, kompaktne. Keha on veel selline titekas, ei ole kõhn ega ole ka kosuma hakanud.
IMG_9920IMG_0049IMG_0045

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s