Klip-klõp-klip-klõp

Triiton käib üha julgemini mööda elamist ringi. Ta kõnnib küll vaikselt nagu kassile kohane, aga metskassina on tal küüned lõikamata ja ma kuulen väga hästi, kui ta ringi klõbistab. Päris harjumatu heli siin majapidamises 🙂
Hommikuti jookseb ta nüüd teistega kööki, aga vastupidiselt ükskõik millisele senisele hoiukassile mitte söögi pärast, vaid tema tahab kogunenud kassiseltskonnas kõigile külge vastu panna ja peaga müksata. Mitte keegi ei saa rahulikult süüa oodata ega süüa, sest Triiton aina puksib ja nühib ennast teiste vastu. Kui kohalikud hakkavad siis liha või konservi nautima ja proovivad ennast nühklejast mitte segada lasta, läheb Triiton krõbinakausi juurde ja sööb ka natuke. On ikka üks naljatilk. Selle kööki kogunemise eelis on, et ma olen saanud talle lugematu arv paisid niimoodi teha, et ta ei saa arugi, et mina teda silitan. Tal on tegemist teistele pugemisega ja kuna ta mu ülevalt tulevat kätt ei näe ja enam mu lähedust eriti ei karda ka, siis nii ongi tore olnud Triitonit paitada. Mõtlen, et huvitav, kui ta oleks üksik kass, kas ta siis oma sõbrustamise vajaduse elaks inimese peal välja või siiski mitte.
Käib ka voodis ja diivanil, aga mitte minuga koos.
Möllab minu poolt leidmata jäänud mänguasjadega ikka varahommikul või öösel. Õnneks mitte terve öö. Täna magasin esimest korda elus kõrvatroppidega, olin kas liiga väsinud või tõesti aitas, ei ärganud kell 5 kohutava müdina peale. Ma loodan, et ta õpib lõpuks ikka normaalsema elurütmi ära.
Rõdul veedab võimalikult kaua aega. Võimalusel isegi magab mõnusasti kõige tagumises nurgas. Eelkõige aga tormab AD juurde, et neile oma kiindumust avaldada. Tal on imearmsad sametised käpad, mida ta lõppematult tõstab ja pea läheb alatasa viltu, et esimesele lähedalolijale vastu pukselda. Nii erinevad on kõik kassid ja omamoodi kommetega, Triiton on kassisuhtesõltlane 🙂
Ma muidugi juba väga ootan, et ka meie suhted paremaks lähevad, aga kiiret ju ei ole. Lihtsalt tahaks kunagi teda reklaamida nagu sõbralikku kassi. Mittesõbraliku kojusaamine, näiteks nagu Nöpsiku, liigitub juba väikese ime alla ja kui palju neid ühe hoiukoduga ikka juhtuda saab. Nöpsik, kellega see ime juhtus, tuleb muide juba perenaise külje alla pikutama. Siin pildil on Nöpsik oma lemmikmänguasja, karvast ämblikku jahtimasIMG_9147

Aga siin väike pildiseeria minu klõbistajast:

esimest korda voodis

esimest korda voodis

käpatõstmishoos

käpatõstmishoos

ahju otsa viiv puu on ka avastatud

ahju otsa viiv puu on ka avastatud

hallo, krõbinad on otsas!

hallo, krõbinad on otsas!

igatepidi triibuline

igatepidi triibuline

 

siin paistavad klõbinaküüned

siin paistavad klõbinaküüned

nii ilus selge silmavaade

nii ilus selge silmavaade

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s