Võluvits

Oh seda Fejat küll, ta on nii naljakas ja armas ja keeruline!
Nädal on näinud nii, et silma oleme antibiootikumidega korda saanud. Tänan õnne, et toit on Fejale praegu kõige tähtsam ja nii saab talle edukalt tabletti anda konservi sisse segatuna. Ta sööb alati kõik ära, mis ma talle panen. Ja lõhna järgi saab ta kohe aru, kas tasub puuri etteotsa hiilida. Eile ma julgesin teha nii!!!IMG_7399
Aga ega see ei tähenda, et Feja oleks muutunud sõberkassiks, oh ei. Ma vallandan temas puurile lähenedes endiselt kähina ja naljaka undamise, millest moodustub omakorda igasugu muid poolähvardavaid häälitsusi. Aga…mul on võluvits – Feja teine sõltuvus. Ehk siis suleritv, mille nägemise või puudutuse peale toimub momentaalne ümberkehastumine. Murisemine ununeb ja kõige tähtsamaks saab aelemine, tiirlemine, nühkamine, keerlemine. Kõik suleridvapai peale ja pärast. Ta läheb veidi isegi pööraseks, ei tea, kuhu pöörata ja mispidi istuda või tõusta ja kõike hästi kiiresti. Või siis rullub põrandal. Nühkab vastu puuriseina, liivakasti, veenõud.
Vahel, kui teda rahulikult jälgin, siis näen, et tal pikutades õrnalt varbaotsad liiguvad. Sõtkumise algharjutus 🙂 Kõigest sellest on tekkinud uskumine, et küll me veel sõbraks saame. Ühel hetkel saab võluvitsaks minu käsi, olen selles kindel.

tolmuahvike

tolmuahvike

IMG_7409IMG_7416IMG_7418IMG_7441
Teisipäeval on opiaeg, loodan väga, et saan ta ilusti kliinikusse ja kõik läheb kenasti.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s