Must jeekim

Väike must põrguline sai nimeks Feja.
Arvan, et temaga saab mul senistest telliskividest kõige raskem olema. Teised on kõik vähem või rohkem inimesega tuttavad olnud, vähemalt toitjad kassitädid olid neile teada ja möödujatele on nad end näidanud. Näiteks nii Viiru kui Mjaukiga läks lõpuks väga hästi ja ka Nöpsik ei olnud ju üldse võimatu.
Feja aga on elanud väga varjulist elu ja tunneb end uues olukorras suures stressis.
Praegu elab ta transpordikastis ja vabal ajal tegeleb nende sõlmede lahti harutamisega, mida mina olen teinud puuri ukse kindlustamiseks. Vaba aeg tähendab siis öötunde ja natuke ka seda aega, kui ta arvab, et keegi ei tule.
Feja on hea isuga – hommikuks on otsas kõik krõbinad ja pehme toit. Mis on tore, sest skeem 3 x Drontal järjest õnneks toimib.
Ka liivakasti kasutab ta nii nagu vaja.
Lasen tal transakastis varjuda kuni vajalikud kliinikuskäigud tehtud. Tuleb loota, et temas peituvate ähvardusatakkide taga olevad hirm ja segadus on ajutist laadi. Vaene väike kass ei tea ilmselt inimesest mitte midagi. Ta senine elu koosnes ainult kaootilisest ringijooksmisest ja toiduhankimisest ning kuna inimene on olnud ainult üks kauge ja kõrge olend, siis mida muud tahtagi. Kõige hirmsam paistab talle praegu olevat otsavaatamine, just tema silmade kõrguselt. Käpp läheb laiaks, küüned välja ja nii ta ettepoole hüppabki, koos kähina ja turtsatusega. IMG_6632 Mul ei ole olnud veel võimalust temaga koos pikemalt istuda ja rahulikult juttu rääkida. Alustan sellega täna.
Suleridva võtan appi ja loodan, et seda kohe tükkideks ei närita.
Hankisin ka terve rulli nööri, sest umbsõlmed tunduvat olevat ainus võimalus teda puuris hoida. Mis on vähegi libedam pael või nõrgemalt seotud, jõuab lõpuks puuri põrandale. Ilmselt ta närib ja kaabib väga järjepidevalt ja sellepärast pean kasutama ühekordseid umbsõlmedega nöörijuppe. Olles kogemustest juba targemaks saanud, siis olen nii üles kui alla sidunud kolm erinevat kinnitust ja lõpuks on kuuest pidama jäänud kaks. Ka puurikatet sikutab ta agaralt sissepoole ja katsetab erinevaid võimalusi põgenemiseks.
Nojah, kui ma oleks kunagi arvanud, et mul on poegade asemel hoopis vaja metskasse hoiustada, siis ilmselt oleksin mõne teise lahenduse otsinud, aga see puur sobib oma mõõtude poolest ideaalselt ja tuleb nii hakkama saada.
Igatahes ei ole ilmselt paar järgmist nädalat mingeid huvitavaid pilte oodata, sest must mütakas hämaras urus pole just midagi köitvat.
Kui ma siiski peaksin väikest arengut otsima, siis ta ei ole enam transakasti tagumisse otsa litsutud, vaid on käpad välja sirutanud (et mind paremini ehmatada).
Loodan, et ka Pet Remedy aitab.
Tänu transakastile saan hästi aru, kui väike ta tegelikult on.
Paar reedeõhtust pilti, veel liivakastis:IMG_6617IMG_6626
Ja nüüd juba kastikassina: IMG_6627IMG_6631
Koristamise ajaks panen ettevaatlikult võre ette. Tema ei usalda mind, mina teda 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s