Lühidalt ja kurvalt

Triibik ei teadnud kellakeeramisest midagi ja tuli oma tavalisel ajal, lastes mind kõigepealt tükk aega oodata.
Hea, et ta tuli, aga kurb, et ta läks.
Soe kana ega muu toidukraam teda ei motiveerinud mitte üks gramm ja pärast ühe tüki maitsmist ja mõningast nuusutamast kepsles ta natuke puutüvel, siis keset mullahunnikuid ja siis kadus. Rohkem kui tunniks, nii et loobusin.
Täna ei olnud ühtegi teist kassi.
Katsin ta eemaldudes lõksu kattega nagu tark internet õpetab (et kui kass ei lähe katmata lõksu, siis äkki läheb kaetud), aga seda ei saanudki proovida, sest ta ei tulnud enam tagasi.
Putka all oli korralik kogus krõbinaid vaatamata kokkuleppele ja võib-olla ta kostitab end iga päev hiirtega. Miks ta peaks tahtma kuskile ohtlikusse asjandusse minna, kui elul pole muidu ka viga ja nälg ei näpista.

veel lootusrikkalt

veel lootusrikkalt

ebaõnnestunud katse

ebaõnnestunud katse

Advertisements

2 responses

  1. Prooviks värske räimega äkki. Minul on kodus üks tegelane, kes läheb värske kala lõhna peale pöördesse. Kõik muu: kana ja konservid ja krevetid kõlbavad muidugi hästi süüa aga tõeline laul läheb lahti ainult toore kala peale.

    • Aitäh idee eest! Olen seda vilksamisi ise ka mõelnud, aga kuna minu kodused hakkavad räime hoopis mööda elamist loopima, siis on see mõte kuidagi tahaplaanile jäänud.
      Tal on seal kogu aeg krõbinad ees ja suurt nälga pole. Võib-olla tõesti räimel on võluvõim 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s