Lühidalt ja kurvalt

Triibik ei teadnud kellakeeramisest midagi ja tuli oma tavalisel ajal, lastes mind kõigepealt tükk aega oodata.
Hea, et ta tuli, aga kurb, et ta läks.
Soe kana ega muu toidukraam teda ei motiveerinud mitte üks gramm ja pärast ühe tüki maitsmist ja mõningast nuusutamast kepsles ta natuke puutüvel, siis keset mullahunnikuid ja siis kadus. Rohkem kui tunniks, nii et loobusin.
Täna ei olnud ühtegi teist kassi.
Katsin ta eemaldudes lõksu kattega nagu tark internet õpetab (et kui kass ei lähe katmata lõksu, siis äkki läheb kaetud), aga seda ei saanudki proovida, sest ta ei tulnud enam tagasi.
Putka all oli korralik kogus krõbinaid vaatamata kokkuleppele ja võib-olla ta kostitab end iga päev hiirtega. Miks ta peaks tahtma kuskile ohtlikusse asjandusse minna, kui elul pole muidu ka viga ja nälg ei näpista.

veel lootusrikkalt

veel lootusrikkalt

ebaõnnestunud katse

ebaõnnestunud katse

Advertisements

2 responses

  1. Prooviks värske räimega äkki. Minul on kodus üks tegelane, kes läheb värske kala lõhna peale pöördesse. Kõik muu: kana ja konservid ja krevetid kõlbavad muidugi hästi süüa aga tõeline laul läheb lahti ainult toore kala peale.

    • Aitäh idee eest! Olen seda vilksamisi ise ka mõelnud, aga kuna minu kodused hakkavad räime hoopis mööda elamist loopima, siis on see mõte kuidagi tahaplaanile jäänud.
      Tal on seal kogu aeg krõbinad ees ja suurt nälga pole. Võib-olla tõesti räimel on võluvõim 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s