Miks-miks-miks

Miks sa, pisike triibik, ei lase ennast aidata…
Mu sisetunne vedas mind täna täiega alt. Olin millegipärast üsna kindel, et täna saan triibiku kätte. Läksin tunnike tavalisest varem, kaasas kanafilee, krevetid, palderjan ja palju lootust. Isegi teised riided olid seljas ja abivägi vahetusvahtkondadeks telefoni ja e-posti kaugusel.
Kohe kell 8 käis triibu käpp kiirelt putka alt välja ja korraks sättis end lõksu kõrvale ka. IMG_6070
Siis ta lahkus ja tuli tagasi umbes poole tunni pärast. Siis lahkus, siis tagasi ja nii edasi ja nii tagasi.
Kuni kell 11:30 oli ta juba hoopis teises kohas, mängis priske vihmaussiga ja sättis end päikesesoojas mulluste lehtede peale mõnusamalt sisse.IMG_6101

IMG_6091
Vahepeal, veidi pärast krevette, saabusid kaks Põhja-Tallinna kõutsipealikut kuskilt oma territooriumikontrollilt. Suunasin nad kõssitades lõksust eemale ja läinud nad olidki. Mitte et ma ei tahaks kõiki kasse päästa, aga selliseid priskeid isakasse just praegu küll mitte.
IMG_6072

IMG_6076
Kui oli selge, et palderjan pani ainult korraks kaela õieli ajama ja krevette ning kana võin ise süüa, panin lõksu teise kohta. IMG_6081Sikutasin rasket raudvõret nii, et sain sealt läbi ja panin selle hoopis putka külje juurde ja jälle konservi.
Triibik isegi astus uues kohas mõnikümmend sentimeetrit edasi, aga siis läks jälle lihtsalt minema.
Ja nii jäigi täna jälle…
Kahvakaugusesse talle ei saa ja praegu mul ühtegi paremat mõtet pole, kui jätkata ja jätkata.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s