Miks-miks-miks

Miks sa, pisike triibik, ei lase ennast aidata…
Mu sisetunne vedas mind täna täiega alt. Olin millegipärast üsna kindel, et täna saan triibiku kätte. Läksin tunnike tavalisest varem, kaasas kanafilee, krevetid, palderjan ja palju lootust. Isegi teised riided olid seljas ja abivägi vahetusvahtkondadeks telefoni ja e-posti kaugusel.
Kohe kell 8 käis triibu käpp kiirelt putka alt välja ja korraks sättis end lõksu kõrvale ka. IMG_6070
Siis ta lahkus ja tuli tagasi umbes poole tunni pärast. Siis lahkus, siis tagasi ja nii edasi ja nii tagasi.
Kuni kell 11:30 oli ta juba hoopis teises kohas, mängis priske vihmaussiga ja sättis end päikesesoojas mulluste lehtede peale mõnusamalt sisse.IMG_6101

IMG_6091
Vahepeal, veidi pärast krevette, saabusid kaks Põhja-Tallinna kõutsipealikut kuskilt oma territooriumikontrollilt. Suunasin nad kõssitades lõksust eemale ja läinud nad olidki. Mitte et ma ei tahaks kõiki kasse päästa, aga selliseid priskeid isakasse just praegu küll mitte.
IMG_6072

IMG_6076
Kui oli selge, et palderjan pani ainult korraks kaela õieli ajama ja krevette ning kana võin ise süüa, panin lõksu teise kohta. IMG_6081Sikutasin rasket raudvõret nii, et sain sealt läbi ja panin selle hoopis putka külje juurde ja jälle konservi.
Triibik isegi astus uues kohas mõnikümmend sentimeetrit edasi, aga siis läks jälle lihtsalt minema.
Ja nii jäigi täna jälle…
Kahvakaugusesse talle ei saa ja praegu mul ühtegi paremat mõtet pole, kui jätkata ja jätkata.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s