Hipsik on kodus!

Hipsiku kojusaamine on tegelikult väikest sorti ime. Et kõigi Tallinna, kõigi Eesti koduotsingul olevate kasside hulgast valiti välja üks siledakarvaline, mustvalge värvikombinatsiooniga, mitte enam titeeas ja mitte uksel-vastas-saba-püsti-kass, on minu jaoks ime.
Ja kui valijad on ise normaalsed, ei, mis normaalsed – toredad, sümpaatsed ja ei jäta kahtlust hinge, siis tundub ime veel suurem
Aga miks ei ole pealkirjas kolme hüüumärki ja naerunägu…
Ma olen rõõmus, väga rõõmus. Aga ma olen ka enne rõõmus olnud ja siis haiget saanud. Seega, ma olen lihtsalt õnnelik, loodan parimat ja ei lange eufooriasse sellest, et üks mulle kallis kassike on jõudnud oma pärisinimeste juurde.
Hipsikul läheb hästi. Kassiga (nimi selline) suhtlemine samuti, juba nad mängivad, mõlemad nurruvad, saavad kenasti läbi. Hipsik pelgas ainult päeva-paar ja siis hakkas juba korda majja lööma ning pani paika, kes kus magab ja mängis nii ennastunustavalt nagu minu juureski.
Tema inimesed olid esimeste ärevate signaalide peale kannatlikud ja mõistvad. Tema inimesed on nüüd Hipsiku maailm. Olgu see täis turvalisust ja hoolimist. Ja õnne.
Armas Hipsik elab nüüd toreda kokkusattumusena Kelmikülas, Kassijaamast kiviviske kaugusel. Mis tähendab, et mitu korda nädalas olen ma Hipsikule väga lähedal ja saadan temale mõtetes pikad paid otse läbi seina, sinna üles kapi otsa, Kassi kõrvale.
Esimesed kodupildid:
image2
image1

Padi ja Pasteet on varsti valmis võtma uue hoolealuse.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s