Hipsikust ikka ka

Häbi mulle, pole Hipsiku käpakäiku ammu üles tähendanud. Tegelikult olen mõelnud, et kirjutan siis, kui uudisel on tõsi taga, aga asjad kipuvad minema omasoodu ja omas tempos, kuid nii võib minna veel mitu nädalat dokumenteerimata, kuidas neiu Hipsik umbes pooleaastasena end üleval pidas.

Hipsik on võrratu. Ta meeldib mulle niinii vägaväga. Kui ma ometi saaksin jätta kõik hoiulised endale…

Sellest ajast, kui viimati kirjutasin, on Hipsiku kombed muutunud küll. Kui ma olen kirjutanud, et ta ei ole mingi sülekass, siis noh, nii võib öelda küll, aga ma ei tea, kas külmematest tubadest või usalduse suurenemisest, igatahes on Hipsik see, kes igal õhtul tuleb minu juurde – peale, kaissu, kõrvale. Ja seda rohkem kui teised kassid. Sõtkub ja nurrub, sätib ja nihutab. Eelduseks on pehme fliisi moodi tekk minu ja tema vahel. Muul ajal lidub ta endiselt eest ära, va söögiaegadel. Kui ma tulen koju, siis ta esineb ukse vastas oleval kratsikal või haigutab armsa näoga kratsika lohus.
Ta on kuidagi äärmiselt pehmelt graatsiline, samal ajal ka natuke kohmakat kassipoega viskab sisse. Murelik, veidi üllatunud ilme. Hiired ja pallid ja maadlused kolme noorema kassiga täidavad tema päevi ja iga päev leiutab ta uusi naljakaid asendeid, millega mind naerma ajada.
Sellise toreda kassi on tuhandete kasside pakkumiste hulgast üles leidnud üks tore noorpaar. Nad on Hipsikuga juba kohtunud ka ja kuigi pai talle teha ei saanud, oskas ta ennast siiski maha müüa 🙂
Kojuminekuni oleks jäänud loetud päevad, kui ma poleks avastanud liiga punetavaid igemeid. Hipsiku hammaste vahetus on hiljuti lõppenud, üls põhjus võib olla selles. Näitasin kliinikus fotokast igemetest pilti ja sain Hipsiku raviks 2 nädalat antibiootikumi ja igemete määrimist. Siis läheme näitama. Kehvem lugu on, kui tegu on muidu terve ja tubli kassi suuõõne olukorraga, mis vajab pikaaegset lisatööd – hammaste puhastamist, jälgimist. Ei midagi võimatut ja ravimatut, aga tüütu kohustus ükskõik millisele loomaomanikule.  Loodan siiski, et tegu on just noore kassiea mööduva murega (arst kasutas väljendit “juveniilne”)
Igaõhtune rituaal on seega nüüd Hipsiku ülekavaldamine-tagaajamine ja tableti manustamine. Ei ole kerge patsient 🙂
Hipsiku välja valinud noored on mõistlikud ja ootavad teda, aga ka koju jõudes ei ole koju jõudmine veel lõplik. Seal ootab ees üks imekaunis kassipreili, kellega kooselu klappimine on praegu äraarvamatu. Tuleb lihtsalt loota.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s