On ikka kass…

Kas-Kasser tekitab mulle parajat peavalu ja südamevalu. Nii tore kass on ta, täielik kleepekas ja pugeja, aga oskab kohe enda ja minu elu keeruliseks ajada.
Et paremini uusi hädalisi aidata, proovisin Kas-Kasserit Kassijaama majutada. Kahest päevast oli enam kui küll, et saada aru – härrale meeldib ainult enda ja inimeste seltskond. Kohutav jauramine ja undamine ja kõhisemine lakkas ainult siis, kui keegi ennast ei liigutanud ja grammigi lähemale ei tulnud. Ei sobinud see olukord Kas-Kasserile ega tahtnud mina hoida stressiolukorras ülejäänud jaamakasse.
Nii astus Kasser õnneliku moega vabatahtlikult transpordikasti ja jälle tagasi nukrasse üksindusse, aga vähemalt ilma häirivate liigikaaslasteta. Endiselt peab ta leppima minu lühivisiitidega. Ja sellega, et kodupakkujate “järjekord” läks veel poole võrra lühemaks. Sageli võetakse kass teisele seltsiks, aga sellest ei tule Kas-Kasseri puhul midagi välja.
Jaamakassidele oli tal ühtteist ütlemistIMG_9415-001
Mulle muidugi kaIMG_9109
Aga pildid on selles mõttes muidugi petlikud, et tegelikult on tegu kuue kilo hellusega. Inimese vastu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s