Nurrrrrrrr!

Eilsel pikemat sorti süleseansil juhtus see, mis tavaliselt nii kiiresti ei juhtu. Hipsik hakkas nurruma!
See on imeline tunne, kui tänavalt tulnud, inimesega harjumata kassipoeg või suurem kass teeb oma esimese nurrupõrina. See on just see laeng, mille najal mina jaksan ja tahan tänavakassidega tegeleda.
Muidugi ei tähenda kaks nurru (täna oli teine, natuke väiksem) seda, et harjutamine ja harjumine on lõppenud. Kaugel sellest, Hipsik pelgab mind puuris endiselt elu eest, kuigi teda saab kenasti paitada. Samuti ei tohi ma teha ühtegi äkilist liigutust, sest muidu kaotan kohe oma usaldusväärsuse. Aga nurr on olemas ja ma olen selle üle niinii rõõmus! 🙂

nurrumise asend

nurrumise asend

IMG_9455IMG_9464IMG_9468
natuke tuli uni ka peale

natuke tuli uni ka peale

aga puuris tagasi on nii

aga puuris tagasi on nii

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s