Opil käidud, tuju hea

Tuju on hea nii mul kui kassil. Kass on lausa silmaga nähtavalt õnnelik, nii õnnelik! Võib-olla natuke tänulik ka, ega ma ei tea, aga ta on niii suur sõber minuga 🙂
Nimeks sai Kas-Kasser. See nimi kummitas mul juba ammu peas, nüüd sai omale omaniku.
Esmaspäeva õhtul oli mul plaan ta kätte saada, et oleks teisipäeva hommikul kindel minek. Arst ju omale pikaks ja raskeks protseduuriks aja broneerinud ja kass valudes. Kass aga oli süüa saanud ja läinud kuhugi ära. Hommikul oli ta õnneks oma lemmikkohas prügikonteineril varajases päikeselaigus toidukorda ootamas, sülg lõuanurgast rippumas nagu viimasel ajal ikka. Palusin vabandust ja panin ta süüa andmata transakasti.
Kolmapäeva õhtul kohtusin temaga taas. Opp läks hästi, kass kosus nagu vaja. Mõned hambad jäid alles, aga suuõõnes oli lugu üsna vilets – laastamistööd oli teinud parodontiit ja stomatiit. Kui ta haigutab, siis ma näen vähemalt ühte kihva ja mõni hammas paistab nagu veel.
Tegu on vägaväga sõbraliku loomaga, aina puksleb ja nühkleb. Korra siiski kõhises, kui ma kammimisega liiale läksin. Vaesel kassil, kel ometi lühike karv, oli seljas palju pulstunud kohti. Sain need suuremalt osalt välja kammida. Selline peotäis halli koledat karva tuli musta kassi seljast IMG_7926
Ja veel väike galerii ühest väga õnnelikust kassist, kes sai ilmselt üle väga pika aja sooja käpaalust nautida ja pehme teki peal rõõmust püherdada.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s