Hoovikass

Mustvalged kassid. Mustad mured. Sain ühe juurde.
Tegelikult on üks vabakäigukülaline minu kodumaja hoovis rännanud juba pikka aega, aga mure tema pärast on värske. Varem oli teda harvem näha ja kass oli siis turske, läikiva karvaga, tundus kodu omavat. Külas käis ta meie majal siiski sageli, võib-olla ka sellepärast, et naabrionu andis talle regulaarselt süüa. Mina suhtusin rahulikult, meie kandis on vabalt liikuvad kassid kahjuks pigem reegel kui erand. Saba alla vaadates ei olnud päris kindel, mis sugu kass on, aga ümar kuju pani siiski muretsema võimaliku tiinuse pärast.
Et asi selgemaks saada, panin ühel suvisel päeval talle kaelarihma koos sildikesega, kus palusin kassi omanikul mulle helistada. Nii juhtuski. Kõrvaltänava kass, kastreeritud, toidetud, imestusega suhtumine, et miks ta üldse meil käib. Küsimus sai vastuse, aga kass käis meil ikka edasi. Ühel päeval alles mõni nädal tagasi oli kaelarihm tagastatud meie maja trepi ette…Siis ei osanud ma sellest midagi arvata.
Nüüd on aga mulle selgeks saanud, et sellel kassil enam kodu ei ole. Vähemalt kodu, kes hooliks. Karv on koledamaks läinud, kass kõhnemaks, valge kasuka osa määrdunud.IMG_7734IMG_7726
Panin ajutise pesakasti talle õue, aga seal ta eriti ei peatuIMG_7733
Hakkasin märkama, et loomal on lõug vahel natuke ilane. Siis, et ta kohendab oma hambaid-lõualuid ja siis, et ilavool muudkui suureneb ning söök, mis talle panna, on tal vaevaline süüa. Sain talle kuidagi suhu vaadata ja nägin koledat pilti. Massiliselt hambakivi ja põletikus igemed. Vaene kiisukene küll…

Täna käisin Helmiga vaktsineerimas ja võtsin hoovikassi kaasa. Ta oli varahommikul kohal, siis jupp aega kadunud, aga kümme minutit enne minekuaega jälle tagasi. Tubli kass, laseb ennast aidata.
Dr Julia vaatas seda mädanevat olukorda ja leidis teisipäevaks opiaja. Ilmselt tuleb teha kaks operatsiooni, kuna parandamist on nii palju.

niimoodi vaadates pole väga hull

niimoodi vaadates pole väga hull

 aga tegelikult - kohutav

aga tegelikult – kohutav

Arvatavasti hoian kassi natuke aega kliinikus ja siis ajutises peatuspaigas, aga kosununa läheb ta hoovi tagasi. Ka satikatõrje panime turjale ära. Koju jõudes lasin ta ohates tuttava põõsa alla tagasi.

Kass on sõbralik ja tore, väärib head kodu ja uut võimalust.
Ma ilmselt ei leiakski seda suvist sissehelistanud telefoninumbrit enam ja mida öeldagi… et olete hoolimatud ja julmad inimesed. Et oma pereliikmega nii ei käituta. Et kui ise ei oska ja ei saa, siis tuleb abi küsida. See kodu loobus, võib-olla kolis ära. Proovin mõelda nagu Mati Kaal on öelnud, et tema teeb: “vähem vihastamast, rohkem imestamist.”

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s