Põrsaste moodi pehme toidu sisseahmamine on nüüd kohale jõudnud ja kausid tühjenevad nagu tolmuimejat kasutaks. Isegi krõbinad lähevad juba loosi. Eks energiat kulub mürgeldamisele omajagu. Julgust tuleb samuti väikeste sammukestega juurde, kuigi veel kiiremate sammukestega vuditakse mu eest ära. Kui ma maha istun ja põnnidega mängima hakkan, siis ununeb ettevaatlikus ära ja tüübid jooksevad üle mu jalgade, hüplevad nagu pöörased ja teevad uhkeid saltosid.
Niimoodi vaatab mind väike nupsik Duran, kui lastetoa ukse lahti teen:
Ja selline on sügavas unehõlmas Durani ninakene. 
Duran naudib täiega süles magamist. Kui ta muidu on kõige kartlikum, siis sülle võttes piisab kahest paist, kui ta nurruma hakkab ja ennast mõnusasti magama niheleb.
Tõin neile uue mõnusa puuvillase pesa, kuhu kohe uudistades sisse poeti, aga rohkem otsas trambitakse nagu arvata oligi
Ja siin on õhtuse süleseansi lisategevus – Andy tutvub kodukassiga.
