Palju rõõmu, grammike pettumust ka

Murilda läks täna oma koju. Oma majja, kus kolm põlvkonda teda ootamas. Minu õnn on, et peret tunnen ja saan Murilda käpakäiguga hästi kursis olema. Murildat hoitakse tubase kassina, kevadel võib-olla saab traksidega minna õue muru nuusutama.
Muri huviline noormees aga andis teada, et loobub. Põhjus on mõistlik, aga annab märku, et kassivõtmise soov oli lõpuni läbi mõtlemata. Mis seal ikka, sellised mäed-orud käivad hoiukoduks olemisega kaasas.
Muri on siis Vilpsule seltsiks edasi ja otsib jätkuvalt seda õiget perekonda omale.
Pettunud olen pigem seepärast, et olin mõtetes juba valmis majutama Vilberti uued väikesed hõimlased Mustamäelt, aga praktilisel põhjustel on seda nüüd raske teha.
Siin on Murilda viimased kodused tunnelimängud:
IMG_2158
IMG_2168
Kui täna päeval koju tulin, oli Muri mõnusasti Vilpsu kaisus. Natuke hiljem sain samasuguse hetke ka pildile:
IMG_2260

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s