Allpool keskmist

Ei ole jupp aega midagi postitanud. Ei ole midagi kirjutada. Kassipojad ja mina tegeleme kodude ootamisega-kodude otsimisega. Igas päevas on palju toredaid hetki, aga praegu varjutab neid üks tume vari.
Olen kurb, et ei suutnud aidata ühte looma, kes kunagi oli minu vastutada. Et inimesed, keda ma usaldasin, ei olnud tegelikult usaldusväärsed. Et jäin hiljaks ja elu vedas seekord alt kõige kurjemal moel…

Muri, Murilda ja Vilberti ülesanne on mind praegu sellest august välja aidata. Nad on selles päris tublid ja esinevad märkimisväärsete akrobaatiliste võimetega üksteist üle trumbates, näod rõõmsad ja kavalad peas ning Vilbert seejuures ka uskumatu võimega lohutada just õigel hetkel ja õigetmoodi. Nelja pehme käpaga käe ümbert kinni võttes ja pea õlale toetades, südamest tuleva nurruga ja kõiketeadvate silmadega otsa vaadates.
Muri ja Murilda on lihtsalt võrratud kratid, kes jooksevad sabad rõngas nii suuri ringe kui võtta annab ja kõigil tasapindadel, mis kannab. Muri teeb igal võimalusel põsele limpsti ja Muri võitleb iga suutäie eest oma naljakal moel.
Minu armsad pärdikud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s