Telliskivikesed käes!

Vastupidiselt viimasele postitusele on täna palju rõõmsam meel kirjutada häid uudiseid. Kaks väikest lohepoega on hoiupuuri ära majutatud, ees ootab tervekssaamine ja koduotsimine.
Algas aga tänane päev nii, et läksin koos hea abilisega varakult objektile koos varustusega: lõkspuur, kahv, transpordikast, nöör, toidud. Kui kõige hullem oli ületatud ehk aed ja selle taga magav kole onu, siis panin lõksu üles ja sidusin nööri külge, et sellest tõmmates kasvõi poole peale sisenev sulgkaalus kassike kinni saaks püütud. Kohal oli kassiema ja hallikirju pojake puu otsas. Lapsuke tukkus rahulikult ja ei lasknud meist ennast häirida. DSC04501 Musta kassipoega kohe ei näinud ja tuunikalase ning hakklihase lõksu vastu tundis huvi ainult üks triibikkõuts. Otsustasime hiilida magavale tüübile lähedale. Minust jäi ta ebamugavasti vasaku käe juurde, millega ma sellist täppisteadust nagu metsiku kassipoja haaramist teha ei oska. Siis märkas ta lähenevat transakasti koos inimesega ja pööras ümber. Ei jäänud muud kui sisse hingata ja proovida. Sain turjanahast kinni ja väike väänik oligi kastis hops. Mina natuke värisesin pingelangusest, aga see käib asja juurde.
Samal ajal keegi stabiilselt kisas eesti keeles ja siis vene keeles kassipüüdmise loosungeid, aga ka see käib sellises kohas asja juurde. Mingis mõttes isegi hea, et püük käib sellise aia taga, kus publik jääb paratamatult eemale, sest eks neid õpetajaid, kes teavad, kuidas õigem on püüda või neid, kes arvavad, et ma tahan neid kasse ära süüa, on alati olnud. Ühe mõistliku inimese käest kuulsin ka kurba lugu, et üks poeg oli veel olnud, väga haigete silmadega ehk tegelikult pime. Tema eest ära ei jooksnud ja selle pojakese oli võtnud keegi, usutavasti hea südamega naine, lubades viia kliinikusse.
Must poeg tuli korra välja koos emaga sööma, aga ema on kuri ja mõlemat korraga püüda ei saa. Mõtlesime, et homme jälle ja pakkisime asjad kokku. Siis nägime põõsastes jälle liikumist ja võtsime kahva igaks juhuks välja. Must pojake oli puu kõrval ja siis kadus kuhugi võssa. Jahikaaslane pani kahva seal põõsastes umbes maha ja saatuse tahtel jäi pojake täpselt selle alla. Kassiema luuras ümber meie ja kähises. Proovisime siis kahva, transakasti ja pojaga kuidagi pusida ja samal ajal sääred teha kurja emalõvi juurest. Ei hakanud kombineerimisega väga palju riskima ja jätsime poja koduni kahva sisse. DSC04502
Kuna paari tunni pärast ootas juba kliinikus mustikute kordusvaktsineerimine ees, siis võtsin need tulnukad kaasa.
Arst vaatas kassilapsed üle. Hallivalgekirju, kellest arvasin, et on kindlasti tüdruk, osutus hoopis poisiks. Temal on herpesviirus üsna kõvasti kallal ja ravime silmi Fucithalmicuga, lisaks clavaseptin tabletid ja Flumax pasta. Mustal tüdrukul on natuke vaja silmi määrida, tema on mõnevõrra tervem. Mõlemad said kohe Strongholdi ka, sest lisaks märkamatutele parasiitidele leidis arst kohe kasukast ka täisid. Mul õnnestus neid elukaid ka mikroskoopi all vaadata, üks oli sealjuures uusi täisid ilmale toomas ehk tiine. Väga hariv vaatepilt, aga peab ütlema, et vastik. Õnneks tapab turjarohi need satikad ära ja lapsed saavad rahulikult paranema hakata. Kaaluda veel mõlemat pole jõudnud, aga musta proovisime enne kliinikut kahva sees ja kaal näitas 800 gr, kahva kaal sealt veel maha. Väikesed väga armsad rääbised. Vanust on kaks kuud ja grammike peale. Maailma peale on nad esialgu väga kurjad – kisasid,visklesid ja närisid tekki nii, et arstil oli ikka tegemist ülevaatusega. Eks ka mul saab nende esialgu nimetutega tegelastega parasjagu tegemist olema, aga teekond on mulle tuttav.
Ehk tuleb kuidagi lahendus ka sellele, et hoiukoht neile on olemas ainult neljapäevani. Kassiema püüdmine on samuti plaanis, aga kuidas ja kuhu, täna ei jaksa isegi mõelda…
Sellised nupsikud on nad juba hoiukodusse jõudnuna. Poisi silmad paremaks puhastatud ja tüdruku silmad imestusest ja hirmust suured nagu maakerad. Armsad põsekesed on ka mõlemal 🙂
IMG_0142

IMG_0137

IMG_0131

IMG_0130

IMG_0129

IMG_0128

IMG_0125

Advertisements

One response

  1. Pojalised on tillukesed ja väga armsad.
    Aga sellist tänahommikust seiklust võiks küll teravate elamuste otsijatele täispaketina müüa. Kõigepealt ronida kogu tavaariga üle katkise võrkaia, siis läbida kõrge rohi klaaskildude ja muu põnevaga seal sees, edasi mööduda ettevaatlikult magavast koledast onust ja siis uuesti puusakõrgusesse rohtu sukelduda. Õnnelikult kohal, tuleb toimetada purupurjus kodutute kodanike silme all, üritades nende räuskamisi mitte kuulda. No ja siis tagasi sama tee koos kalli kandamiga, lootuses, et kõik sujub.
    Kasvage ja kosuge ja mängige, väiksed tellised!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s