Lõpuks ometi tuli ka Vilberti seest nurr välja. Üleeile õhtul nurrus ta kohalikku kassi märgates 10 sekundit ja eile 3 korda 10 sekundit 🙂
Mis sest et varbad higistavad ja silmad on ähmi täis, aga nurr on kirjas ja see on ju alati üks tore verstapost tänavakassist kodukassiks õppimisel. 
Vilps on muidu üks kõvemaid möllumehi, aga ega ülejäänud neli ka alla jää. Kui mustad notsud on matsutades hommikusöögi lõpetanud, siis algab selline madin, et ma parem hoian eemale. 
Kuulda on matse vastu ust ja asjade kukkumist. Kellegi püha eesmärk on kätte saada üks kokkurullitud rätik pesumasina ja seina vahelt. Üsna edukalt – hommikuks on see oma õigest asukohast ikka võimnalikult kaugele lohistatud.
