Viiru on naljakas

Siis kui kell saab 21, kõlab Viiru toas stardipauk ja kass kalpsab välja. Ta ajab mind iga kord naerma – pikk soolikas kere, naljakas koon, ümmargused kõrvad, viltused silmad. Nagu päris kass, aga väikese vimkaga. Kui mina väga ringi ei sahmi, siis Viiru on julge, kõik kohad on juba avastatud ja ülenuusutatud. Kõigepealt võtab ta sisse surikaadiliku valveasendi, istub veidi aega liikumatult tagumistel jalgadel ja uudistab, kas sellele kapile või riiulile ikka kannatab hüpata. Kahjuks ei saa ma seda kuidagi pildile, aga asend on väga võluv.
Pallimängud on totaalne lemmik, vahel tekib tunne, et Viiru oma mängudega on hoopis kassipoeg. Samas viskab ta enda jaoks turvalisse kohta pikali ja jälgib sealt pikalt ja rahulikult, vahel mõnusalt ringi pööreldes. Mõnikord laseb mul lähedale tulla ja puksib siis peaga nagu vannitoa paiseanssidel, kus kuhugi joosta ei ole. Ühel päeval avastasin ma naljatilk-Viiru hoopis vannis magamas.
Iga päevaga on ta üha julgem tegutseja ja kuigi on hoiukodus üsna aeglaselt kohanenud, näen ma temas ühte väga vahvat kaaslast. Minule teeb Viiru küll juba lihtsalt oma olekuga hea tuju.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s